Laupäeval, 20. aprillil toimunud Erakond Eestimaa Rohelised üldkogu valis erakonnale uue juhatuse, taaskäivitas volikogu töö ning valis revisjonikomisjoni ja aukohtu. Üldkogu kinnitas majandusaasta aruande ning võttis teadmiseks juhatuse aruande.

Erakond Eestimaa Rohelised uude juhatusse osutusid valituks Marko Kaasik, Olev-Andres Tinn, Andrei Gudim, Eero Uustalu, Urmas Sepp, Kalju Valdmann, Küllike Reinmaa. Samuti valiti juhatusse senine erakonna esimees Aleksander Laane, kes otsevalimistel valiti kohe ka esimehe kohale tagasi.

Lp. Erakond Eestimaa Rohelised liige! Erakond Eestimaa Rohelised (kordus) üldkogu toimub 20. aprillil Tallinnas, Rävala pst. 8 algusega kell 11.00. Registreerimine algab kell 10.30. Eeldatav koosoleku lõpuaeg on 18.00.

Üldkogu päevakord:
1. Päevakorra ja kodukorra kinnitamine
2. Juhatuse tegevuse aruanne
3. 2012 a majandusaasta aruande kinnitamine
4. Põhikirja muudatusettepanekute arutamine ja kinnitamine
5. Valitavate kogude (valimistoimkond, juhatus, volikogu, aukohus, revisjonitoimkond) ja esimehe valimine.
6. Programmimuudatuste arutelu ja kinnitamine
7. Liikmemaks
8. KOV valimised
9. Muud küsimused

Võimalusel palume osavõtust teatada info@erakond.ee või Andrei Gudim tel. 56642734, andrei.gudim@gmail.com
Olete väga oodatud! Helistage ka tuttavatele erakonnaliikmetele, kes netti ei kasuta ning informeerige neid üldkogu toimumisest!

Kui Te kohe kuidagi tulla ei saa, siis andke sellestki teada ja palun volitage kedagi ennast esindama! Palun kõiki erakonnakaaslasi - kes ei saa maksta liikmemaksu täies ulatuses (mis pole tänases majanduslikus olukorras ime) ja pole veel kirjutanud avaldust liikmemaksu (töötavale 120, mittetöötavale 10) vähendamiseks (kuipalju on võimalik maksta) või sellest vabastamiseks - olge head - tehke see nüüd ära ja saatke sellekohane teade Andreile: andrei.gudim@gmail.com.
Liikmemaksud ja annetused: kas meie vabatahtliku raamatupidaja Anne Artus kätte kohapeal või pangakontole:

Erakond Eestimaa Rohelised 221029698609, selgitusse annetus või liikmemaks.
Lugupidamisega
Aleksander Laane
EER esimees
PS Kordus-üldkogu on kokku kutsutud vasatavalt Põhikirja § 16.lg 2:
(2) Kui üldkogu on kvoorumi puudumisel otsustusvõimetu, siis kutsutakse ühe kuu jooksul kokku uus üldkogu, mille kokkukutsumisest teatatakse liikmetele ette vähemalt 7 kalendripäeva. Uus üldkogu on otsustusvõimeline, sõltumata osalejate arvust.

Erakond Eestimaa Rohelised üldkogu toimub 6. aprillil Tallinnas, Rävala pst. 8 algusega
kell 11.00. Registreerimine algab kell 10.30. Eeldatav koosoleku lõpuaeg on 18.00.

Üldkogu päevakord:

1. Päevakorra ja kodukorra kinnitamine
2. Juhatuse tegevuse aruanne
3. 2012 a majandusaasta aruande kinnitamine
4. Põhikirja muudatusettepanekute arutamine ja kinnitamine
5. Valitavate kogude (valimistoimkond, juhatus, volikogu, aukohus, revisjonitoimkond)
ja esimehe valimine.
6. Programmimuudatuste arutelu ja kinnitamine
7. Liikmemaks
8. KOV valimised
9. Muud küsimused

Võimalusel palume osavõtust teatada info@erakond.ee või Andrei Gudim tel. 56642734

Olete oodatud!

Erakond Eestimaa Rohelised (EER) on üllatunud, et loomult haritud ja kultuurses ühiskonnas, e-riigis ja muidu avatud meelega Eestis peab president pidupäevakõne, kus rõhutab esindusdemokraatia ülimuslikkust ja hoitab selle eest, et rahvahääletuste kasutamine võib olla mingit moodi ohtlik.

„Siinkohal on meie asi veelkord meenutada ajaloos kinnitust leidnud tõsiasja: vahetu otsustusõiguse jagamine esinduskogude ja inimeste vahel on demkoraatia ja ühiskonna arenguks möödapääsmatu,“ märkis Roheliste juhatuse esimees Aleksander Laane.

Laane sõnul ei arva Rohelised, nagu oleks vaja esindusdemokraatiat asendada millegi muuga. „Kuid on päevaselge, et esindusdemokraatia vajab sisulist tasakaalustamist. Parim võimalus selleks on siduvate rahvahääletuste ja rahvaalgastuse sissetoomine otsustamisse. Algust saab teha kohalike omavalitustega, mille toimimist põhiseadus ei reguleeri.,“ selgitas ta.

Karta, et rahvas võib otsustusõiguse saamisel taastada surmanuhtluse või jätta hariduse rahata, nagu president seda oma aastapäevajutus väljendas, on demagoogiline võte ja üsna jabur oma loomuses, leiab erakond.

On selge, et koos siduvate rahvahääletustega näiteks kohalikes omavalitustes, saab kaasneda ka ulatuslik inimeste harimine ja õpetamine. „Meie heaks eeskujuks on olnud Šveits oma ulatusliku otsedemoraatiaga,“ ütles Aleksander Laane ja jätkas „ Šveitsi 150aastane kogemus on selgelt näidanud, et siduvate rahvahääletuste ulatuslik kasutamine on pannud aluse dialoogile rahva ja esinduskogude vahel ning esinduskogud arvestavad rahva arvamusega.“

Rohelised muudavad siduvad rahvahääletused Eesti võimukorralduse loomulikuks osas. „Meie esimene soov on teha seda kohalike omavalituste tasemel ja selles osas ootame endale liitlasi. Liitlasi, kes tahavad tõsta tegelike rahvahääletuste teema üheks peaküsimuseks juba sügisestel kohalike omavalituse valimistel,“ sõnas erakonna juhatuse esimees.

EER on valmis jätkama ka Presidendi ja tema kantselei nõunike harimist selles osas, et rahvast ei maksa karta, vaid tuleb usaldada - mitte ainult sõnades, vaid ikka tegudes.

„Meie põhiseadus näeb ette, et kõrgeim võim on rahval. Seega on loomulik, et selles suunas ka liigutakse. Järgmine samm saab ja peabki olema siduvate rahvahääletuste kasutussevõtt lisaks esinduskogudele. Nii see toimib Šveitsis, kus esinduskogud just seetõttu käivadki rahva mõtte ja ootustega sisuliselt kaasas,“ ütles erakonna esimees Aleksander Laane.

Erakonna juhatuse liige Andei Gudim tõdes,  et kui kaheldakse rahva võimes otsustada oma elu ja asjade üle, siis tuleks sama loogika alusel kahelda ka selles, et kas rahvas on esinduskogudesse valitud inimeste puhulgi õige otsuse teinud. „Eliidi, esindusdemokraatia ja valitute ületähtustamine on hiilivalt omandanud Eestis ulatuse, mis pole võrdsete kodanike riigile sobilik,“ tähendas Gudim.

Lisateave:
Aleksander Laane
EER esimees
5026816
aleksander@terviseleht.ee

Katrin Mesilane
meedianõustaja
5169139
katrin.mesilane@gmail.com

1.Erakondadele riigieelarvest eraldatavad vahendid on vaja jagada võrdsemalt jaõiglasemalt. Ettepanekute eesmärgiks on stagnatsiooni vältimine Riigikogus,erakondadele võrdsete võimaluste loomine ning maailmavaatelise diskussioonidomineerimine reklaamikampaaniate, erakonna majanduslike võimaluste jne üle.Siin on võimalikud radikaalsemad ja ettevaatlikumad lähenemised:

a)Riigieelarves ettenähtud eraldised jagatakse kõigi registreeritud erakondadevahel võrdselt (sõltumata valimistel osalemisest, liikmemaksude laekumisest jmasjaoludest).

b) Riigieelarvesettenähtud eraldised jagatakse kaheks. Esimene osa jagatakse vastavaltvalimistel saadud häälte arvule (sõltumata esindatusest Riigikogus) ja teineosa on sõltuvuses kogutud liikmemaksust. Oleme täheldanud lineaarset sõltuvust raha jahäälte vahel – see, kellel on rohkem raha, saab ka rohkem hääli. Seega riikjustnagu toetakski kord juba väljakujunenud olukorda. See ei peaks aga olemariigi toetuse mõte. Riik peaks toetama võrdselt kõiki erakondasid, mis onvastavalt kehtivale korrale registreeritud. Rahastuse sidumine häälte arvuga võimaldakska võimul olevatel poliitikutel vähem mõjutada valijat valima tema vaateidmitteesindavat erakonda demagoogilise põhjendusega, et muidu lähekshääl nagu kaduma. Näiteks:Kõikide erakondade rahastamiseks mõeldud kogusumma S jagatakse erakondade vaheljärgmiselt: poolkogusummast jagatakse erakondade vahel proportsionaalselt saadud häälte arvulekogu häälte arvust -edaspidi summa nr 1, teisestpoolest väljamakstav osa on sama suur, kui erakonnale laekunud liikmemaksusumma arvestusperioodil (või proportsioonis sellega) – edaspidi summa nr 2.

c) Riigieelarvesettenähtud vahendid jagatakse kaheks. Esimene ja suurem baasosa jagatakse kõigiRiigikogu valimistel osalenud erakondade vahel võrdselt, teine ja väiksem osaoleks logaritmilises sõltuvuses saadud häältest.

2.Kautsjon, mis praeguses suuruses toimib kui varanduslik tsensus ja on seegaPõhiseaduse mõttega vastuolus, tuleb kas kaotada või vähendada suuruseni, misoleks kõigile kandideerijatele rahaliselt jõukohane. Lisaks annab praegunekorraldus (kus Riigikokku mittesaanud erakondadele ja üksikkandidaatidelekautsjoni ei tagastata) Riigikokku saanud erakondadele põhjendamatuidmajanduslikke eeliseid ning suurendab poliitilise stagnatsiooni ohtu.

3. Erakonnale esitatav1000 liikme nõue on Eesti tingimuste kohta ebaproportsionaalselt suur ja sedatuleks oluliselt vähendada – näiteks 300 liikmeni. Valimiskünnis peaks langemakahe protsendini.

4. Erakondadevalimiskulutustele ja ka meediakasutusele reklaami näol on vaja seada kindelpiir, sest korrelatsioon kulutatud raha ja häältesaagi vahel on selge,ühemõtteline ja ohtlikult suur. Suur ebavõrdsus valimiskulutustes piirabühiskondliku arutelu ja muudab valimised tavaliseks äritehinguks. Vt http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=13772&op=archive2 Välireklaamiks luuaksekõigile valimistel osalevatele erakondadele võrdsed tingimused. Välireklaamijaoks lepitakse kokku maksimaalselt 1 m2 suurused reklaamtahvlid ja alad igalevalimistel osalevale erakonnale, mille täidavad erakonnad oma kulul, kuid milleeksponeerituse tagab seadus. Lisapindade tellimine ja kasutamine on keelatud. Meediareklaami hanketeeb riik. Igale erakonnale, mis osaleb valmistel, tagatakse võrdne osareklaamipinnast või ajast. Rahvusringhääling tagabigale erakonnale võrdse poliitlise reklaami aja, mille erakonnad täidavad omakulu ja kirjadega. Erakonnad tohivad kolmevalimiseelse kuu jooksul ise oma meediaid (ajalehti, ajakirju) toota rahaliseltpiiratud mahus. Mistahesvalimiskampaaniate kulude kogusummale seatakse piir, mis on summa nr 2 plussaasta jooksul kogutud liikmemaksude summa.

5. Riik toetab teisikodanikuühiskonna organisatsioone vähemalt sama suure summaga kui on riigieraldised erakondadele.


Erakond Eestimaa Rohelised 

Tuumajaama asemel taastuvenergia!

Eesti plaanib investeerida Leedu tuumajaama umbes 1 miljard eurot ja teeb vastavalt energeetika arengukavale ettevalmistusi Eestisse tuumajaama rajamiseks. Rohelistel on  esitada 10 peamist põhjust, miks taastuvenergia on parem kui tuumajaam.

1. Tulevikutehnoloogia on taastuvenergia, mitte tuumajaam. Tuumaenergia on samuti taastumatu energiaallikas nagu ka fossiilsed kütused ning tuumaenergeetika ei lahenda tänaseid probleeme energiatootmises.

2. Tuumajäätmeid pole ohutult kuhugi panna. Siiani ei ole pikaajalist lahendust leitud tuumajäätmetele.Tuumajäätmeid tuleb säilitada tuhandeid aastaid. Kas on võimalik teha seda ohutult ja odavalt? Täna pole olemas ohutuid tuumajäätmete matmise tehnoloogiaid.  Isegi Skandinaavia graniidikiht on kümne tuhande aasta perspektiivis piisavalt muutlik, et sellesse maetud konteinerid tuumajäätmetega on ohlikud. Tuumajäätmed võivad sattuda kurjategijate kätte, kelle valduses on need tõeliseks ohuks.

3. Tuumajaam ei ole hea majanduse arengule. Vastavalt Saksa majandusteadlate uuringule luuakse rohkem töökohti taastuvenergeetika arendamisel kui tuumaenergeetika arendamisel. Taastuvenergeetika arendamisel tekivad kohalikud töökohad tuulikute ja päikesepaneelide ehitamiseks. Eestisse tuumajaama ehitamisel on kõik tuumaenergeetika komponendid reaktorist ja oskusteabest kuni kütuseni importkaup. Seega on tuumalekter tegelikult sisseveetud elekter. Pole majanduslikku vahet, kas importida naftat ja gaasi või uraani ja reaktoreid.

4. Tuumjaam on ohtlik. Jaapanlased uskusid, et tuumajaam on ohutu kuni Fukushima katastroofini. Meil ei ole vaja uusi ekperimente uute tuumajaamade näol. Peale Fukushima katastroofi otsustas Saksamaa sulgeda kõik oma 17 tuumajaama. Tuumjaamas viivad inimesi ja keskkonda tõsiselt ohustava õnnetuseni inimlikud vead. Peale inimese pole meil aga kedagi seda jaama juhtima ja hooldama võimalik palgata.

5. Inimesed ei taha tuumajaama. 2011 aastal läbi viidud küsitluse põhjal on 81% eestlastest tuumajaama vastu. Tuumajaama ehitamine ei ole lihtsalt üks tehniline projekt, mida võib teostada rahva tahet arvestamata. Tuumaenergeetikasse investeerimine on tegelikult küsimus demokraatiast, sest energia tootmine mõjutab kõiki elanikke.

6. Tuumajaam tekitab ja süvendab energiasõltuvust.  Eesti vajadusi kattev tuumajaam saab põhinema imporditud tehnoloogial ja imporditud kütusel. Järelikult ei saa see juba definitsiooni järgi olla meie energiasõltumatuse aluseks. Taastuvenergeetika saab põhineda ainult Eestis olemasolevatel energiaallikatel.

7. Tuumajaam on julegolekurisk. See on heaks sihtmärgiks näiteks terroristidele. Taastuvenergeetika korral oleks energiatootmine hajutatud paljude väiksemate elektrijaamade vahel.

8. Kogu Euroopa energiavajaduse katmine taastuvenergeetikaga on võimalik. Seda ei takista tänapäeval enam tehnoloogia ja võimsuste puudumine, vaid poliitilised otsused. Euroopa Rohelised on välja töötanud kava, kuidas kogu Euroopa saaks üle minna hilisemalt aastaks 2050 sajaprotsendiliselt taastuvenergeetikale.    http://greennewdeal.eu/energy.html

9. Eesti energiavajaduse katmine taastuvenergeetikaga on võimalik ja majanduslikult otstarbekas juba aastaks 2030. Spetsialistid Eesti Keskkonnaühenduste Kojast ja Eesti Taastuvenergia Kojast analüüsisid energiamajanduse olukorda Eestis ja leidsid, et 100% üleminek taastuvenergiale aastaks 2030 on majanduslikult otstarbekas ja tehniliselt võimalik. Eesti energiamajandus: 100% taastuvenergiale üleminek

10. Taastuvenergia on kõige odavam.  Kogu Eesti elektrivajaduse saab katta tuulegeneraatorite, biomassi ja gaasi koostootmisjaamade, pump-hüdroakumulatsioonijaama ja väiksemal määral päikeseelektrijaamade ja hüdroelektrijaamade toodanguga.  Aastal 2030 oleks sellisel viisil toodetud elektrienergia odavam võrreldes teiste energia-allikatega 21% ja aastal 2050 juba 34%. Eesti energiamajandus: 100% taastuvenergiale üleminek

Igasugune energiatootmise korral tuleb igakülgselt kaaluda elektritootmisest saadavat kasu keskkonnale tekitatava kahjuga.  Pärnu jõe alamjooksul paisutamisega kalavarudele tekitatav kahju on kordades suurem, kui kasu saadava taastuva elektrienergia näol. Kasu saab vaid arendaja, väga suur kahju on aga kalavarule, kaluritele ja laiemale üldsusele. Oleks vaja poliitilist otsust, et pais riigistada ja lammutada.

Keskkonnakaitse kipub ikka paljudel seostuma ainult halbade uudistega. Siiski pole see alati nii. Euroopas on viimase mõnekümne aastaga õnnestunud oluliselt piirata väävlioksiidide atmosfääri heitmist, tänu millele vajuvad tasapisi minevikku veel kakskümmend aastat tagasi terava keskkonnaprobleemina tuntud happevihmad. Kõik oleks ilus, kui...


Loe edasi...