Erakond Eestimaa Rohelised (EER) tunneb heameelt selle üle, et Tallinna linnapea on asunud arutlema Roheliste aastaid tagasi väljakäidud tasuta ühistranspordi idee käivitamiseks.

“Kahjuks on praegune transpordikorraldus Tallinnas vahendeid raiskav, saastav ja tarbijavaenulik. Tänapäevane Tallinn vajab kaasaegset, säästlikku, puhast ja mugavat ühistransporti,” juhtis EER juhatus linnapea tähelepanu murettekitavale asjaolule.

Tihti taandub kõik detailidesse. Vaja on jõuda selgusele, kuidas kavatsetakse katta kulud, kas kaasneb sellega osalinegi üleminek taastuvenergiale ning kas transpordivõrgu katvust ja transpordi enese olukorda suudetakse vähenenud tulude tingimustes parandada, graafikuid tihendada.

Eestimaa Rohelised soovitavad alustuseks teha tasuta sõidu mõjude hindamiseks vajaminevad arvutused ning seejärel teha esialgu tasuta sõit katseliselt võimalikuks elektritranspordis, mujal vaid kuni 19aastastele õpilastele. Oleme seisukohal, et õppemaksuta õppimine tähendab ka seda, et lapsed peavad jõudma koolini ja sealt koju raha kulutamata.
Samal ajal tuleb üle vaadata võimalused kõikide ühistranspordi liikide, sh rongide koostoimimise parandamiseks.
Kui nende tegevuste mõjud on selged ja analüüsitud, tuleb Tallinnas korraldada siduva tulemusega tõeline rahvahääletus, millega otsustatakse tasuta sõidu küsimus.

Samuti on Rohelised arvamusel, et Riigikogu peab ühistranspordi perioodipiletid vabastada erisoodustusmaksust ning tekitama ettevõtetele võimaluse kompenseerida oma töötajatele võrdselt kas auto või ühistranspordi kasutamise.  

Eestimaa Rohelised (EER) on nördinud
demokraatiat nõrgendavast seaduseelnõust, millega riigikogu erakondadele
tahetakse veelgi rohkem rahva raha jagada. Välisministeeriumil soovitatakse
süllelangenud lisasumma eraldada hoopis arengukoostööks.

Riigikogu erakonnad võiks Roheliste soovitusel piinlikust olukorrast välja tulla sellega, et
eraldada Välisministeeriumi kontol seisva parteiraha hoopis arengukoostööle.
"Eesti pole seni suutnud vaesemate riikide toetamiseks eraldada nii palju,
nagu oleme ÜRO-s oma partneritele lubanud," tõdes Erakond Eestimaa
Rohelised volikogu esimees Peep Mardiste. "Välisministeerium peaks parlamendiparteide
poolt tema arvele peidetud 900 000 Eurot tõstma välisabi projektide
reale," pakkus Mardiste lahendust piinlikule olukorrale.

Roheliste arvates on praegusel kujul DASA näol tegemist tööpuuduse erakondliku leevendamise kavaga
ning sooviga just teatud erakondade rahalise võimekusega muuta poliitikas
osalemine teiste erakondade jaoks aina keerukamaks. „Kui praeguste
parlamendierakondade sooviks on tõesti demokraatiat ja ilmavaateid levitada,
siis peavad nad alustama tänase suurerakondi soosiva süsteemi muutmisest,“
tõdes Roheliste volikogu esimees Peep Mardiste. "Viimasel hetkel vaikselt
riigieelarvesse kirjutatud DASA skeemiga soovitakse tsementeerida tänaste
parlamendiparteide võimu ning unustatakse, et ka väljaspool Riigikogu
eksisteerivad erakonnad ja maailmavaated," sõnas Mardiste.


„Erakonna poliitikast on saanud justkui ettevõtluse erivorm , mida riiklikud toetused ainult süvendavad,“ selgitas
Aleksander Laane. „Sedalaadi, nö komisjoni esitatult tekkinud eelnõu on
kinnitus sellest, et ükski erakond ei soovi võtta selle piinliku idee
eestkõneleja rolli, küll aga soovitakse sellest kasu saada.“
Laane jätkas: “Mulle tundub, et sellise seadusega on demokraatiat vaadeldes binokkel valet pidi
silme ette pandud. Ka Venemaal olla omapärane demokraatia, mis nõuab iselaadi
juhtimist ja lähenemist. Sarnasest arusaamast kiirgava juhmuse mõju on tunda ka
selle eelnõu nimetute koostajate mõtetes."   Erakond Eestimaa Rohelised on seisukohal, et demokraatia arengu huvides ei tohi luua olukorda,
kus seda juhitakse vaid ühekülgsete seisukohtade toel. Demokraatia aluseks on
arvamuste mitmekesisus, pigem rohkem ja erinevaid ilmavaateid ning arusaamu.

„Demokraatia arendamise sihtasutus Eestis? Kõlab kui viimane appikarje diktaatori ikke all,
kuigi samas on tegemist just ühekülgsust ja poliitilise võimu koondamist
toetava ettevõtmisega,“ märkis EER juhatuse eestkõneleja Aleksander Laane ning
tunneb huvi, et kui need asutused end ammendavad ja erakondlik tööpuudus jõuab
järgmisele tasemele, mida siis looma hakatakse? „Kas kirjaoskamatusega
võitlevaid sihtasutusi?“.

Lisateave:

Aleksander Laane
EER juhatuse eestkõneleja
502 6816
aleksander@terviseleht.ee


Peep Mardiste
EER volikogu juhataja
5078111
pepe@roheline.ee

Erakond Eestimaa Rohelised volikogu võttis vastu otsuse, millega toetatakse presidendikandidaadina Indrek Tarandit. Rohelised jagavad Tarandi nägemust otsedemokraatiast ja parteide rolli vähendamisest.

Otsuses rõhutatakse, et otsedemokraatia veendunud toetajatena eelistavad Rohelised sarnaselt Tarandiga näha Eestil tugeva mandaadiga presidenti, kes valitaks rahva poolt otse, mitte parteide tagatubades. Täna Riigikogu fraktsioonides eksisteeriv surve saadikutele hääletada mitte südametunnistuse vaid partei soovi järgi on ebademokraatlik ja näib pigem presidendi ametissemääramisena.

"Tarandi seisukohad kattuvad paljuski Roheliste omadega, olgu selleks siis näiteks soov kärpida parteide liigset rolli või arendada otsedemokraatiat," põhjendas Roheliste otsust volikogu juhataja Peep Mardiste. "Meie jaoks oluline roheline maailmavaade on omane ka Tarandile, kes kuulub Euroopa Parlamendis just Roheliste fraktsiooni."

LISAINFO:

Peep Mardiste
Erakond Eestimaa Rohelised volikogu juhataja
5078111
pepe@roheline.ee

---

EER volikogu vastuvõetud otsuse sõnastus:

Erakond Eestimaa Rohelised volikogu otsustab avaldada toetust Indrek Tarandile Eesti Vabariigi presidendiks pürgimisel ning kutsub üles Riigikogu liikmeid ja valijamehi hääletama presidendikandidaat Tarandi poolt. Otsedemokraatia veendunud toetajatena eelistavad rohelised sarnaselt Tarandiga näha Eestil tugeva mandaadiga presidenti, kes valitaks rahva poolt otse, mitte parteide tagatubades. Tunnustame Toomas Hendrik Ilvest väärika presidendina, kuid eelistame näha järgmise presidendina siiski Euroopa Parlamendi roheliste fraktsiooni liiget Indrek Tarandit.

Erakond Eestimaa Rohelised üldkoosolek muutis selgemaks erakonna juhtimise ja tõstis liikmemaksu. Järgmisel üldkoosolekul valitaks erakonnale esimees ning loobutakse kolme eestkõneleja süsteemist.

"Erakonnale on täna vaja üldkoosoleku poolt valitud juhti, meie probleemid on lihtsalt sellised, et nende lahendamiseks on vaja selgeid ja tugevaid samme," ütles erakonna juhatuse liige Aleksander Laane põhjendades muutust erakonna juhtimises.

Erakonna üldkoosolek tõstis erakonna liikmemaksu 120 euroni aastas. "Poliitika ja valimistel osalemine on paratamatult kulukas ettevõtmine. On positiivne, et riigipoolse toe vähenedes on erakonna liikmed ise valmis rohelise maailmavaate propageerimisse rohkem panustada," ütles erakonna volikogu juhataja Peep Mardiste kommenteerides erakonna liikmemaksu tõusu.

Ühe olulisema muutusena lisas erakonna üldkoosolek põhikirja punkti, et eesmärkide saavutamiseks tuleb välja kasvada edukuse vaid rahas ja SKT-s hindamise praktikast.

"Lähtusime paljuski Euroopa parlamendi Rosbachi raportist, millega näidatakse selgelt, et SKT kui majanduse ja ühiskonna mõõtmise alus on puudulik ja oma aja ära elanud" ütles erakonna liige Marek Strandberg. Ta lisas, et kapitali ei saa kaasaegses maailmas mõõta ainult rahas, vaid tuleb hinnata ka looduse ning inimese osakaalu majanduses.

Endine roheliste riigikogu fraktsiooni juht Valdur Lahtvee avaldas pärast koosolekut lootust, et uuenenud põhikiri ja juhtimispõhimõtted nagu ka tõstetud liikmemaks annavad erakonnale nii toe kui tuleviku. "Vajadus rohelise ilmavaate ja kriitilise hoiaku osas pole kuhugi kadunud. Aasta-pooleteise pärast on nõudlus rohelise poliitika suhtes veelgi suurem kui täna" ütles Lahtvee.

Kontakt:
Mart Saarso
mart.saarso@antarktika.ee
5115566

Keskkonnakaitse kipub ikka paljudel seostuma ainult halbade uudistega. Siiski pole see alati nii. Euroopas on viimase mõnekümne aastaga õnnestunud oluliselt piirata väävlioksiidide atmosfääri heitmist, tänu millele vajuvad tasapisi minevikku veel kakskümmend aastat tagasi terava keskkonnaprobleemina tuntud happevihmad. Kõik oleks ilus, kui...


Loe edasi... 

Viimase üldkogu otsusega läheme sõltumatuse teed. Me tõstsime liikmemaksu: 120 euroni aastas ehk 10 euroni kuus töötavatele ja 10 eurot aastas mittetöötavatele liikmetele. See otsus ei tulnud kergelt, kuid teist teed meil pole.

Kui erakonna liige ei saa täit summat maksta, siis palume kirjutada avaldus liikmemaksu vähendamiseks (märkige, millise summa saate maksta) ning saata see juhatusele aadressil: info@erakond.ee või Erakond Eestimaa Rohelised, Haabersti kandekeskus, PK 4740,
indeks 13503, Tallinn.

Erakond Eestimaa Rohelised arveldusarve: Swedbank, 221029698609

Kuna liikmemaksu tasumine korraga on päris suur väljaminek, soovitame teha püsimaksekorraldus 10 euro peale.

Erakonna võla suurus on praegu veidi üle 60 000 euro. See on summa, mille me oleks valimiskautsjonina tagasi saanud Riigikokku jõudmisel. Me arvestasime selle summaga, kuna läksime valimistele mõttega, et jõuame Riigikokku. Nii kulutasime selle raha kampaaniale.

Juhatus püüab läbi rääkida ka võlausaldajate ja toetajatega. On selge, et toetajadki tahavad näha seda, et me ise oma erakonda toetame. Juhatus loodab innustada eeskujuga ning ongi juba liikmemaksu osaliselt või täielikult ära maksnud.

Kui 500 erakonna liiget maksavad ära oma aastase liikmemaksu 120 eurot, on suurem osa võlast ka kustutatud. Riigi toetus erakonnale on vaid 9587 eurot aastas.

Pöördume ka kõigi meie valijate ja kaasamõtlejate poole, kes arvavad, et rohelist maailmavaadet esindav erakond peab alles jääma ja rahva huve esindama. Palume Teiltki jõukohast toetust iseseisva Roheliste erakonna püsimisele.

Lugupidamise ja koostöölootustega,
Aleksander Laane, Maigi Käige, Triin Veber, Andrei Gudim, Olev-Andres Tinn, Jaan Vaabel ja Kalju Valdmann.

Oleme arenguspiraali mööda jõudnud uue ringi algusesse.
Targemana ja ilmselgelt realistlikuma maailmapildiga. Paljud meie 4 või 5
aastat tagasi räägitud asjad on jõudnud teiste poliitiliste jõudude juttudesse.
See näitab, et oleme ettevaatavamad ja mõistame maailma arengut hästi. Kuid
meil on veel palju teha, et jututeemadest saaks reaalsed teod.

Aktiivsele, kuid jätkusuutmatule tegutsemisele on meil vastu
pakkuda loodusest enesest lähtuvad ideed ja nende elluviimise mõistlikud
viisid. Nende ideede elluviimiseks on vaja kõigi teie abi.

Kas tänane olukord meeldib teile? Meile mitte. Neli erakonda
Riigikogus on ilmselgelt liiga vähe. Ja ilmselt ei meeldi praegune, kodanike
õiglustunnet nöökiv ja rahakotti tühjendav poliitika paljudele inimestele, kes
veel viimastel valimistel teiste, sealhulgas praeguste võimuparteide poolt
hääletasid.

Säästlik suhtumine keskkonda on vastand raiskamisele.
Kodukulud saavad alaneda vaid siis, kui kütmise vajadus on väiksem. Elektri
hinda saab kontrollida vaid siis, kui kontroll on inimeste endi kätes! Inimesed
saavad reaalselt riigiasjade üle otsustada, kui meil kõigil on õigus algatada
siduva tulemusega referendumeid. Siis poleks igasugustel “demokraatia mängimise
ja rahakantimise sihtasutustel” mingit lootust.

Me teame, mida peab tegema. Meie, Roheliste programm pakub
lahendusi.

Olukorda saab muuta vaid koos ja eesmärgipäraselt
tegutsedes. Head kaaslased, olge palun aktiivsed rohelise maailmavaate
tutvustamisel. Kui erakonnal oli esindatus Riigikogus ja raha, mis tuli
riigieelarvest, oli võimalik kasutada info levitamiseks palgalisi töötajaid
s.h. ka mitte erakonna liikmeid. Erakonna tulevik sõltub nüüd enam kui kunagi
varem erakonna liikmetest!

Kallid kaaslased! Uus juhatus üritab anda endast maksimumi,
et Erakond Eestimaa Rohelised saaks oluliseks arvamusliidriks Eesti poliitikas.
Palume kõigil Erakonna liikmetel tegutseda rohelise mõtte kandjatena ja samas
ka aidata ja suunata Rohelise erakonna uut juhatust.


Aleksander Laane, Maigi Käige, Triin Veber, Andrei Gudim, Olev-Andres Tinn, Jaan Vaabel ja
Kalju Valdmann.

Maavallakoda kirjutab:
Viimastel kuudel on paljud inimesed pöördunud Maavalla koja poole ning kysinud nõu, kelle poolt hääletada eelolevatel Riigikogu valimistel. Oleme vastanud, et Maavalla kojal ei ole erakondlikke ega poliitilisi eelistusi. Eeldame, et iga poliitik ja erakond toetab põlisrahva õigust oma elmale, keelele, pühapaikadele,  usule ning loodusvaradele.

Rohelised on selle ylevaate põhjal ilmselgelt kõige enam riikliku looduslike pyhapaikade arengukava heaks teinud erakond.
Loe täpsemalt siit->