Vastu võetud erakonna üldkogul 16. mail 2009.a. Tallinnas

ÜLDPÕHIMÕTTED

Erakond Eestimaa Rohelised (edaspidi: EER) mõistab, et planeedi Maa ressursid ei kanna välja miljonitest liikidest ühe – INIMESE – praegust eluviisi. Tema mõju ümbritsevale keskkonnale on kasvanud niivõrd suureks, et see on hakanud ohustama mitte ainult teiste liikide, vaid ka inimkonna enese, sealhulgas ka eestimaalaste toimetulekut ning jätkusuutlikkust.

EER esindab inimesi, kes on valmis tegutsema selle nimel, et Eesti maa ja seda ümbritsev keskkond oleks elukõlbulik ja tagaks toimetuleku siin asuvale kogukonnale ka tulevikus, järeltulevatele põlvkondadele. Jätkusuutlikkus ja keskkonnahoidlikkus peavad kasvama nii Eestis, Euroopa Liidus kui ka maailmas ning EER liikmed on valmis selles protsessis osalema.

EER koondab individuaalseid vabadusi austavaid, kaaskodanikest ja nende toimetulekust hoolivad ning kogukonna ühishuvi teenimisele pühendunud inimesi. Teenides oma kaaskodanikke, kaitseme kõige paremini isiklikke huve.

Panustame lahendustesse ja tehnoloogiatesse, mis aitavad meil toime tulla tervetena ning väiksema keskkonnamõjuga, elamata tulevaste põlvede arvelt. Selle eelduseks on sisukam haridus, innovaatiline teadus ja tehnoloogiaarendus ning võime mõista maailmas toimuvat. Meie roheline maailmavaade pole mitte poliitiline ideoloogia, vaid paratamatus.

RIIK JA KOGUKOND

EER eesmärgiks on rajada tugev kodanikuühiskond, mis ühendab otsedemokraatia põhimõtteid kandvaid ja isiklikku vastutust tunnetavaid inimesi.

Pooldame avaliku võimu detsentraliseeritud korraldust ning laialdasel kodanikuinitsiatiivil põhinevat demokraatiat. Kohalik valitsemistasand on esmatähtis ning kogukonnal on endal õigus otsustada oma asjade ja avalike vahendite kasutamise üle. Kodanikuühenduste osakaal avalike huvide realiseerimisel peab kasvama.

Demokraatia mitmekesisuse all mõistame esindus-, otse- ja osalusdemokraatlike mehhanismide tasakaalustatud rakendamist otsuste langetamisel. Kodanike kaasamine on eelduseks, et otsustamine on laiapõhjalisem, kui esindusdemokraatia puhul. Toimiv otsedemokraatia on kodanike kaasamise sisuliseks vahendiks otsustusprotsessis tegelikuks osalemiseks valimiste vahelisel perioodil.

Kodanikele peab olema tagatud õigus ja võimalus sisuliselt sekkuda avalikku ruumi puudutavate või avalikke huve hõlmavate otsuste langetamise protsessi nii riigi kui omavalitsuse tasandil ka valimiste vahelisel ajal. Selleks tuleb kodanikele anda õigus algatada siduvaid vastu-, pooltja nõuandvaid rahvahääletusi ning mõjutada seeläbi riigikogu ning valla- ja linnavolikogude otsuseid. Tugevdame looduskapitalistlikku sotsiaalset turumajandust ning toetame ühistegelikel ja loodushoidlikel põhimõtetel tegutsevaid organisatsioone. Sotsiaalne sidusus kogukonnas peab kasvama.

Informatsiooni vaba kättesaadavus, selle tõesus, selgus ja mõistetavus on inimõigus ning vaba ühiskonna eeldus. Eesti riik peab püsima ja arenema tugeva e-riigina ning keskenduma infoühiskonna arendamisele.

Riik peab olema korraldatud arukal, energiat ja ressursse (sh ka inimeste isiklikku aega) säästval moel.

ÕIGUS

Avalik ja eraõigus, avalikud ja erahuvid peavad olema tasakaalustatud. Võimude lahususe põhimõttes ei tingita ning see peab hõlmama kogu avalikku sektorit.

Seadused peavad olema koostatud võimalikult lühidalt, selgelt formuleerituna ja üheselt mõistetavana. Olemasolev raskesti mõistetav seadusandlus tuleb õigusselguse huvides koondada valdkondlikeks seadustikeks. Igapäevase elu üksikasju pole vaja seadusandlikult sätestada ning inimsuhteid muuta eraõiguslikeks lepingulisteks suheteks. Ühtlustamata seaduste valdkondades tuleb vajaduse korral hakata õigusabi kompenseerima.

Kõik seadusloomes kasutatud dokumendid, väited, allikad jm selline informatsioon peab olema kättesaadav ja omavahel seostatud ning seda tekitanud isik või institutsioon peab olema tuvastatav. Elektrooniline Riigi Teataja peab tagama seaduste integreeritud esitluse, kus on näha ka käsitletavat seadust mõjutavad seadused ning sellest tulenevad rakendussätted.

Valimisõiguslikele isikutele tuleb tagada vahetu seadusandliku initsiatiivi ja siduvate rahvahääletuste algatamise õigus ning õigus vetostada vastuvõetud seadusi otsedemokraatia põhimõtete kohaselt.

Seadusandlike aktide täitmise tõhususe üle tuleb teostada süstemaatilist järelevalvet kõikide ministeeriumite lõikes.

"Juriidiliselt korrektsete", kuid olemuslikult kogukonna eetiliste põhimõtetega vastuollu sattunud juhtumite ilmnemisel tuleb rakendada meetmeid vastavate seaduste korrigeerimiseks, et välistada taoliste juhtumite kordumist.

Kohtud peavad olema täitevvõimust sõltumatud. Kohtusüsteemi tuleb finantseerida riigilõivude baasil. Kohtusüsteem peab esitama oma eelarve menetluseks Riigikogu rahanduskomisjonile. Kuritegude kohtumenetluses ja otsuste langetamise protsessi tuleb senine karistuste määramisele keskendunud praktika asendada kuriteo ohvri kannatuste heastamise ja tema kaotuse kompenseerimise praktikaga.

RAHANDUS

Rahandus

Pooldame põhimõtet, et iga inimene ja põlvkond kannab ise oma kulud. Toetame kodanikuühiskonnale omast erainitsiatiivi kogukonna avalike huvide realiseerimisel ning eelistame seda riiklikule ettehooldusele.

Riigi rahanduses jäävad valuutakomitee ja tasakaalustatud eelarve põhimõtted kehtima. EL vahendid investeerime projektidesse, mis suurendavad Eesti konkurentsivõimet ning parandavad kogukonna jätkusuutlikkust. Toetame üleminekut eurole.

Eelarvevahendite kasutamisel eelistame kohalikke omavalitsusi. Muudame riigi ja teiste avalik-õiguslike isikute eelarved ning nende vahendite kasutamise läbipaistvamaks ja mõistetavamaks ning hakkame kajastama nendes kasutatavate loodusressursside kulu.

Rahandussektoris muudame ettevõtlusvabadusi diskrimineerivat seadusandlust ning soodustame ühistegevuse arengut finants- ja kindlustustegevuses. Soodustame rööpraha kasutust.

Loobume keskmisest palgast lähtuvatest töötasudest ja muudame lepinguid, mis lähtuvad tarbijahinnaindeksi muutusest. Eelistame riigitöötajate palgaskaalat, mis lähtub miinimumpalgast. Rakendame ressursiväärtpaberite (RVP) süsteemi, mille kohaselt Eesti kogukonnale kuuluvate looduslike ressursside kasutuskvoodid jaotatakse kodanike ressursikontodele ning ettevõtted saavad soetada neid kvoote elanikelt.

Maksundus

Rakendame maksupoliitikat, mis eelistab madalat tulumaksukoormust, stimuleerib ettevõtlust ja tagab ettevõtluseks vajalike ressursside kättesaadavuse.

Muudame tulu- ja sotsiaalmaksu arvestuskorda nii, et töötasu maksukohustust arvestatakse tööjõukulu lõppsummast, mille tulemina formaalsed maksumäärad alanevad olemasolevast tunduvalt.

Muudame tulumaksu kaheosaliseks, millest valla- ja linnaeelarvesse laekuv osa oleks nende poolt muudetava maksumääraga ja teine riigile laekuv osa fikseeritud maksumääraga. Teine, s.t riigieelarvesse laekuv maksumäär rakenduks summast mis ületab fikseeritud miinimumpalka või elatusmiinimumi.

Võimaldame ettevõtetel soetada oma töötajatele ühistranspordi perioodipileteid ning teha kulutusi töötajate ja nende pereliikmete tervise edendamiseks ja parendamiseks ilma, et seda loetaks erisoodustuseks.

Eluasemelaenu tulumaksuvabastuse suuname energiasäästlike eluasemete soetamisele ja eluasemete energiasäästlikkust suurendavatele investeeringutele. Kodanikel peab olema õigus suunata 1% oma tulumaksuna tasutud summadest, mis laekuvad riigieelarvesse, valitsusväliste organisatsioonide tegevuse finantseerimiseks.

Vabastame elektrisõidukid ja vähesaastavad autod erisoodustusmaksust ning seame ülejäänud autode erisoodustusmaksu suuruse sõltuvusse auto hinnaga. Praegune kohalik automaks tuleb reformida ja kehtestada riikliku maksuna, mille tulud jaotatakse valdade ja linnade vahel vastavalt nende teedevõrgu osakaalule.

Sotsiaalkindlustuse tulubaas peab laienema. Peame vajalikuks tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustuse kehtestamist kohustusliku maksuna analoogselt töötuskindlustusele. Laiendame ravikindlustusmaksu kohustust pensionitele, mis on suuremad kui kaks maksuvaba pensioniosa kuus.

Teostame ökoloogilist maksureformi põhimõttel – saastaja maksab. Ressursside kasutamine peab muutuma arukaks ja jätkusuutlikuks. Peame vajalikuks laiendada saastetasudega või aktsiisimaksudega koormatavate kaupade valiku laiendamist ning nendele rakendatava koormuse suurendamist.

Kasutame maksupoliitikat tervist kahjustavate kaupade tarbimise ning vastavate tegevuste piiramiseks.

Vastustame maksuparadiise ja nende rakendamist finantstegevuses. Märgiliselt toksilised (jätkusuutlikku arengut kahjustavad, olemuslikult pettusel põhinevad) toiminguid rahanduses tuleb lõpetada.

Piirame hasartmängu võimalusi ja suurendame eraldisi hasartmängumaksust avaliku sektori tulubaasi. Keelustame kasiinod Eestis alates 2016. aastast. Kultuuri ja heategevuse finantseerimine tuleb lahti siduda hasartmängudest ja tervist kahjustavatest tegevustest.

MAJANDUS

Majandus

Majanduse jätkusuutliku arengu kõige kindlamaks tagatiseks on ressursisäästlikkus, mistõttu rakendame kõiki meetmeid raiskava tarbimise piiramiseks ning ressursside kasutuse tõhustamiseks. Nimetatud põhimõtetest lähtume ka riigihangete korraldamisel. Energiakasutuse efektiivsus peab kasvama nii avalikus kui ka erasektoris.

Toetame vaba ettevõtlust ja isiklikku initsiatiivi, soodustame innovaatilisi, teadmismahukaid, ökoloogiliselt vastutustundlikke, töötajasõbralikke ja tarbija rahulolule orienteeritud ettevõtteid. Tugevdame ettevõtlust parandades loodusvarasid säästva ja innovaatiliste rakenduste realiseerimiseks vajalike ressursside kättesaadavust.

Majanduses peab valitsema aus konkurents. Rakendame kõiki meie käsutuses olevaid riiklikke meetmeid, et vältida kasumiahnete domineerivate või monopoolsete ettevõtete tekkimist ja tegevust. Kui monopoolse ettevõtte tekkimist ei ole võimalik vältida, siis peab see olema avalikule kontrollile allutatud ning tema majandustegevus läbipaistev. Monopoolsed infrastruktuuri ettevõtted ei saa olla börsiettevõtted.

Riigi omanduses olevate ettevõtete tegevus Eestis ja välisturgudel peab lähtuma keskkonnahoiust ja avalikust huvist.

Täiendame vaba turumajanduse põhimõtteid (kaupade ja teenuste vaba liikumine), keskkonnast ja humanitaarväärtustest tulenevate põhimõtetega. Arendame ja toetame välispoliitikat, mis korrigeerib vabakaubandussuhteid keskkonnakaitset ja humanitaarväärtusi arvestades. Soodustame töötajate initsiatiivi rakendavaid ettevõtlusvorme. Pooldame paindlikku töösuhet vaid piisavate täiend- ja ümberõppevõimaluste olemasolul.

Kõrvaldame ühistulist ettevõtlust piiravad seadusandlikud jm takistused ning soodustame selle ettevõtlusvormi arengut, s.h toiduainete tootmise, töötlemise ja vahendamise, energeetika ja kommunikatsioonide haldamise valdkondades ning kohalike teenuste osutamisel (võrgustunud majandus).

Kogukond peab omama kontrolli igapäevaseks toimetulekuks vajalike vee- ja kanalisatsiooni, elektri- ja sidevõrkude üle. Neid infrastruktuure haldavad ettevõtted peavad olema riigi või KOV omanduses või tegutsema tarbijaühistu vormis.

Energeetika

Energiapoliitika eelduseks on laiaulatuslik energiasäästu kava ja selle rakendamine. Iga energiasäästu investeeritud kroon võimaldab vältida kordades suuremaid investeeringuid energiatootmisse. Soodustame tarbijapoolset energiasäästu kõigi võimalike ning majanduslikult ratsionaalsete meetmetega.

Elektrienergia tootmisel soodustame keskkonnasõbralikke tootmistehnoloogiaid, taastuvate energiaallikate ja kohalike ressursside keskkonnasäästlikku kasutamist, aga samuti vastavate tehnoloogiate arendamist ja rakendamist Eestis.

Eesti peab saavutama sisulise energeetilise julgeoleku. Pooldame koostootmisjaamade (elekter + soojus) rajamist linnadesse, energiatootmise hajutamist ning geotermaalenergia kasutuselevõttu. Eelistame seejuures kliimat, keskkonda ja inimest vähem mõjutavaid ja üldmõistetavaid eetilisi väärtusi arvestavaid energiaallikaid.

Elektrienergia jaotusvõrke haldavad ettevõtted peavad jääma avaliku kontrolli alla ning olema eraldatud elektrienergia tootjatest.

Käivitame Balti riikide taastuvenergeetika ja energiasäästu alase koostöö, rajame uusi ühendusi EL riikide elektrivõrkudega.

Vastustame praegusel tuumaenergiatehnoloogial põhinevate elektrijaamade rajamist Eestisse ning selliste elektrijaamade energia kasutamist. Pooldame tuumaenergeetika alast innovatsiooni, mis võimaldab juba olemasolevaid tuumajäätmeid kasutada tuumkütusena ja tekitab märkimisväärselt ohutumaid jäätmeid.

Vastustame uute turbaväljade kasutuselevõttu energia tootmiseks ja ekspordiks. Tõhustame põlevkivi kohalikku energeetilist kasutamist gaasistamise ja veeldamise kaudu. Vastustame põlevkivienergia eksporti.

Loome eeldused biogaasi tootmiseks ja kasutamiseks.

Transport ja logistika

Kogukond peab riigi omanduses olevate ettevõtete kaudu säilitama kontrolli monopoolses positsioonis olevate elektriülekande- ja raudteetranspordivõrkude ning strateegiliste sadamate ja lennujaamade ja nende maaomandi üle. See on vajalik majanduse jätkusuutlikkus tagamiseks ja transpordikorralduse stabiilsuse hoidmiseks, aga ka kogukonna avalike huvide rahuldamiseks.

Ühistranspordi kasutuse efektiivistamiseks tuleb luua ühtne, üle-eestiline transpordi korralduse ja piletite haldussüsteem, mis tagab reisijate mugavuse ning eraettevõtjatele soodsamad tegevustingimused.

Peame oluliseks Eesti infrastruktuuri võrgustike parandamist ja selle potentsiaali hoidmist kaasaja vajadustele vastaval tasemel. Peame vajalikuks saartevaheliste ühenduste parandamist ning nende kulude alandamist, s.h ka riiklike dotatsioonide läbi. Toetame Eesti-Soome vahelise tunneli rajamist ning kiir-raudtee rajamist Kesk-Euroopasse, kui see toob pikemas perspektiivis majanduslikku kasu ja on ressursse kokkuhoidev.

Ühistranspordikorralduses eelistame kombineeritud transpordisüsteeme, milles kiirelt suuri masse transportiv rööbastransport on kombineeritud kohaliku radiaalse bussitranspordiga.

Tavapärases transpordis võtame suuna elektriliste sõidukite eelistamisele ja vastava infrastruktuuri rajamisele (Taani ja Iisraeli eeskujul), mis muuhulgas aitab kaasa ka transpordivahenditest johtuva müraprobleemi lahendamisele. Riigihangetel tuleb transpordivahendite soetamisel eelistada keskkonnasäästlikke sõiduvahendeid.

Peame oluliseks ühistranspordi liine kasutavate kohalikele omavalitsustele ja riigile kuuluvate teede katmist kõva kattega ning hooldamist tasemel, mis tagama ühistranspordi toimimise ja ohutuse. Üle Eesti tuleb välja arendada kergliikluseteede võrgustik.

Merendus

Teostame merendusvaldkonda sätestavate õigusaktide analüüsi, hindame seniste rahvusvaheliste kokkulepete ratifitseerimise kulgu ning rahvusvaheliste õigusaktide ratifitseerimise vajadust, lähtudes EL mereriikide eeskujust.

Koostame Eesti merenduspoliitika pikaajalise arengukava, mille eesmärgiks on integreerumine globaalsesse transpordivõrgustikku ja mereressursside säästlik kasutamine.

Merenduspoliitika peab hõlmama meremajandust kompleksselt ning tagama klastripõhise tegevuse. Eesti lipp laeval peab andma tunnistust kvaliteetregistrist.

Toetame väikesadamate infrastruktuuri arendamist. Vaba ja ohutu pääs merele läbi väikesadamate võrgustiku peab olema kättesaadav võrdselt kõigile.

Side

Informatsiooni kättesaadavus on sidusa ühiskonna põhialuseks, mistõttu peame vältimatuks laiaribaliste sidekanalite ulatumist iga ettevõtte ja külani.

Panustame virtuaalsete suhtlusvahendite edasiarendamisse ning nende kättesaadavuse laiendamisse. Kaugtöö võimalused ja tehnoloogilised vahendid peavad muutuma kättesaadavaks igale soovijale.

Universaalne postiteenus peab olema kättesaadav olenemata asukohast.

MAAMAJANDUS JA TOIT

Eesti rahva jätkusuutlikkuse tagatiseks on tehnoloogiliselt arenenud peretalu, ühistegevus ja oma toit, mis on toodetud eelistatult mahedalt ning töödeldud võimalikult looduslikult ja ilma tehisaineteta.

Maamajandus

Panustame ühistuliste ettevõtete võrgustiku arengusse, et parandada elukvaliteeti maal. Toetame mikro- ja väiketootmistehnoloogiate laialdast kasutamist ning maatööviljakuse suurendamist tehnoloogilise innovatsiooni abil. Eelistame riiklikke toetusmehhanisme, mis on suunatud ühistutele ja aitavad kaasa ühistegevuse arengule maal.

Soodustame keskkonnasõbralikku maaviljelust ja loomakasvatust, mis kasutaks paremini ära keskkonna poolt pakutavaid võimalusi ning soodustaks looduslikku mitmekesisust. Toetame pärandkoosluste ja teiste kultuurmaastiku oluliste elementide hooldamist ning soosime ekstensiivset loomakasvatust, samuti põliste loomatõugude ja taimesortide säilitamist.

Peame vajalikuks piirata keskkonda kahjustavate pestitsiidide ja liigselt kontsentreeritud mineraalväetiste kasutamist maksupoliitiliste meetmetega. Samal ajal tuleb kasutada ja toetada kõiki meetmeid, mis suurendaksid meie põldude muldades süsinikurikaste orgaaniliste ainete sisaldust.

Vastustame geneetiliselt muundatud organismide kasvatamist avatud looduskeskkonnas ja nende produktide realiseerimist meie tarbijatele. Toetame inimeste tahet kuulutada oma maad muundkultuuride vabaks ja sellest lähtuvalt toimida, seadusandlike sätetega. Peame vajalikuks kuulutada Eesti GMO vabaks territooriumiks. Vastustame taimede ja loomade patenteerimist.

Loomakasvatuses tuleb järgida loomade bioloogilisi vajadusi, vältida nende põhjendamatuid kannatusi s.h transportimisel. Loomade tapmisel tuleb rakendada kõige kiiremat ja valutumat viisi ning vältida stressiseisundi tekkimist. Tarbija peab saama piisavat teavet ostetavas kaubas sisalduvate loomset päritolu toiduainete, sealhulgas loomade pidamistingimuste ja tapmisviisi kohta.

Toetame loodushoidlike tehnoloogiate arendamist ja rakendamist maamajanduses, mille eesmärgiks on vähendada mulla, vee, õhu ja toidu saastamine väetiste ja mürkkemikaalidega. Peame vajalikuks teostada süstemaatilisi mullaviljakuse uuringuid, et saada adekvaatsed hinnangud muldade seisundi ja nendes toimuvate muutuste kohta. N eed andmed tuleb muuta avalikkusele kättesaadavaks GIS põhise süsteemi kaudu.

Toetame põllumajandust ja kalandust hõlmavaid tegevusi, mis aitavad kaasa veekogude ja märgalade isepuhastusvõime suurenemisele ning nende ökoloogilist tasakaalu paranemisele. Panustame veekogude kalarikkuse taastamisse.

Riiklikus kalanduspoliitikas keskendume kalavarude säästvale majandamisele, kusjuures erilist tähelepanu tuleb pöörata veekogude elurikkuse säilitamisele. K äsitleme siseveekogusid ja rannikumerd tervikliku ökosüsteemina, mis on oluliselt kahjustatud inimtegevusest. Kalavarude taastamine meie veekogudes eeldab märkimisväärset riiklikku sekkumist.

Toetame turismitalude arengut. Selles valdkonnas tuleb konkurentsivõime suurendamiseks panustada ratsionaalse majandustegevuse ja ettevõtete koostöö arendamisele, soodustades ühistegevust varustus ja turustustegevuses.

Toit

Riiklik toidupoliitika peab püüdlema selle poole, et riik suudaks vajaduse korral oma põhitoiduainete vajadused ise katta. Lasteaedade, koolide, haiglate ja sõjaväe toitlustamisel eelistame mahetoidu kasutamist.

Peame oluliseks suurendada elava toidu osakaalu eestimaalaste toiduvalikus ja oleme valmis kaasa aitama selle suurenemisele riiklike meetmetega.

Peame vajalikuks toiduainetes sisalduvate tervistkahjustavate komponentide (lisa- ja säilitusained, mürkkemikaalide jäägid jms) teabepanga loomist ja selle internetipõhisena avalikkusele kättesaadavaks muutmist.

Peame vajalikuks keelustada taimsete transrasvade ja sünteetiliste, nn asovärvide kasutamine toiduainete valmistamisel ning vastavate toiduainete müümine kauplustes. Panustame Veterinaar- ja Toiduameti haldussuutlikkuse suurendamisse, kuid vastustame EL seadusandlike aktide põhjendamatult ranget ja ettevõtlust kahjustaval viisil rakendamist Eestis.

KESKKONNAKAITSE

Keskkonnakaitse

Maa elurikkuse säilimine on inimkonna kestmise eeldus. Me ei käsitle elu mitmekesisuse säilitamist rikka ühiskonna lõbuna, vaid inimkonna ellujäämiseks vajaliku eeldusena. Seetõttu ei ole liikide väljasuremisohtu seadmine lühiajalistest majanduslikest kaalutlustest lähtuvalt põhimõtteliselt vastuvõetav.

Eesti suurimaks ja taastuvaks rikkuseks on elav muld ja puhas joogivesi, metsad ja sood - nende rikkuste väärtus tõuseb jätkuvalt. Soovime kaitsta nimetatud ressursse ning vältida nende üleliigset kasutamist, mis ohustaks nende taastumist.

Lähtume oma tegevuses nn naturaaldemokraatia põhimõttest, pidades pühaks iga inimese loomulikku õigust puhtale õhule ja veele ning loeme lubamatuks liigse keskkonnakasutuse õigustamist vaid majanduslikest kaalutlustest lähtuvalt.

Raskelt ennustatavad muutused keskkonnas ja kliimas on ohuks julgeolekule. Soovime toimida viisil, mis aitaks meil ja kogu inimkonnal paremini nende muutustega kohaneda ja pigem vältida nende muutuste arenemist liialt ohtlikeks.

Peame oluliseks keskkonna- ja kliimajulgeolekut suurendavate lahenduste loomist mõjusate näidetena ka siis kui nende ulatus ei taga piisavaid muutusi keskkonnas ja kliimas eneses. Soovime, et Eesti oleks teenäitajaks kliima- ja keskkonnahoolealastes tegevustes.

Keskkonnaseadusandlus peab olema suunatud keskkonna tegelikule kaitsele, mitte lähtuma bürokraatlikest eelarvamustest. Seadus peab võimaldama ettevaatuspõhimõtte sisulist rakendamist keskkonda puudutavate kaalutlusotsuste langetamisel. Kaitstud peab olema nii elurikkus kui ka elumuster.

Keskkonnakaitses lähtume põhimõttest, et mistahes tegevuse käivitamise hetkeks peavad vajalikud loodushoiu ja keskkonnakaitse meetmed olema juba arvesse võetud ja planeeritud. Keskkonnamõjude hindamise protsess peab olema sõltumatu arendajast ja selle kulud finantseeritakse avaliku fondi vahenditest, millesse teevad sissemakseid arendajad.

Panustame riigi reostustõrje ja keskkonnakahjude peatamise võimekusse nõudes selleks vajalikud vahendid sisse kindlustusmaksude vormis reostusohu ja keskkonnakahjude potentsiaalsetelt tekitajatelt.

Soovime keskkonnahoiu ja -kaitse puhul lähtuda ka inimese kui ühe liigi elukeskkonna kaitsest, väärtustades lisaks looduslikule ka sotsiaalset ja vaimset keskkonda. See puudutab muuhulgas ka inimeste tegevusest mõjutatud poollooduslikke piirkondi ning inimese loodud tehiskeskkondi, näiteks hiied, miljööväärtuslikud alad jms.

Loodusressursside kasutuselevõtul tuleb arvestada kohaliku elanikkonna huve ja vajadusi. Keskkonna- ja loodusressursside lubade menetlusprotsessi kaasame asjasse puutuva kohaliku elanikkonna, otsustusprotsessi tuleb kaasata kõik osapooled, keda see puudutab. Loodusressurssi kasutaja peab kompenseerima oma tegevusest tekkiva kahju loodusele ja elanikkonnale.

Metsandus

Metsa elurikkuse pikaajalise säilitamise ja säästva kasutamise eesmärk on tähtsam metsast saadavast lühiajalisest tulust. Kaitstava metsa pindala tuleb tõsta teaduslikult põhjendatud tasemele ja tagada kõigile teadaolevatele kõrge loodusväärtusega metsaosadele, s.h. inventeeritud vääriselupaikadele tõhus kaitsekorraldus.

Metsaseadus peab metsa käsitlema ökoloogilise objekti ja rahvuskultuuri osana ning kohtlema võrdsetel alustel metsa erinevaid kasutusviise. Soodustame metsaomanike koondumist metsaühistutesse ning nõuame nende omanduses olevate metsade vastutustundlikku haldamist, ressursside efektiivset kuid jätkusuutlikku kasutamist.

Riiklikus jahinduspoliitikas peame esmatähtsaks jahimaade elurikkuse kaitsmist. Jaht ei tohi muutuda elitaarseks ajaviiteks, vaid peab olema Põhjamaade kultuuriruumi sobiv maakultuuri ja säästva looduskasutuse loomulik osa.

Linnakeskkond

Panustame riiklike meetmete ja isikliku eeskujuga ökoloogiliste elamute, asumite ja territoriaalsete üksuste rajamisse ja igapäevase elukorralduse inimlikumaks ja loodussõbralikumaks muutmisse. Meie ideaaliks on kaasaegseid teaduse ja tehnikasaavutusi ärakasutava ökolinna rajamine.

Linnade ja asumite detailplaneeringute koostamisel tuleb esmajoones määrata transpordiskeemid, s.h ühistranspordi ja jalgrattateede asukohad (nii, et nendel oleks tagatud liikujate ohutus). Planeeringud peavad olema liikumisaktiivsust, turvalisust ja tervist soodustavad ning nende ettevalmistamine vaba poliitilisest survest. Planeeringutel peab olema määratud elutähtsate teenindusasutuste ning igapäevast turvalisust tagavate institutsioonide asukohad.

Tiheasustusalale loodud ehitiste alla jäänud ökosüsteem tuleb selle rajaja poolt taastada võimaluste ulatuses samas kohas (näiteks taimkatusena) või siis ehitustegevuse arendaja kulul ümbruskonnas. Eesti linnad jm asumid peavad säilitama neile iseloomuliku roheluse, haljasalade osakaal peaks hõlmama vähemalt 20% territooriumist.

Pooldame kasumi kasvatamisel põhineva jäätmemajanduse asemel säästlikku, elanike ühistegevusel põhinevat ja energiat säästvat jäätmekäitlust. Soodustame keskkonna puhastamisel ja jäätmete kahjutustamisel kuluefektiivseid looduslikke protsesse, mis põhinevad mikroorganismide võimete ärakasutamisel.

Loomakaitse

Iga elusolendi elu tuleb austada. Inimene peab võimaldama loomadele liigiomased elutingimused ja vajaduste rahuldamise. Liikide looduslikke elupaiku ja neid kandvaid ökosüsteeme tuleb kaitsta riigi käsutuses olevaid meetmeid rakendades.

Metsloomade arvukuse reguleerimisel peab riik nõudma kompromissitult hea jahipidamistava järgimist. Me ei poolda metsloomade kasutamist tsirkustes ja rändlooma-aedades.

Suurendame riigi suutlikust abistada inimtegevuse tõttu või inimtekkeliste katastroofide tagajärjel abitusse seisundisse sattunud loomi ja linde. Keskkonnakaitseministeerium hakkab toetama vähemalt ühe metsloomade varjupaiga ja rehabiliteerimiskeskuse tegevust.

Koduloomad tuleb mikrokiibistada ning nad peavad olema registreeritud ühtses üleriigilises lemmikloomaregistris. Piirame eksootiliste ja metsloomade pidamist lemmikloomadena ning nendega seotud kaubandustegevust. Vastustame taimede ja loomade patenteerimist.

SOTSIAALNE KAITSE JA TERVISHOID

Meie tegevuse eesmärgiks on tervelt elatud aastate lisamine. Igal inimesel on õigus inimväärsele elule ja väärikale surmale.
Väärtustame turvalist ühiskonda, võrdõiguslikkust, põlvkondadevahelist solidaarsust ja läheliolekut (kogukondlikkust). Toimime sallivalt ja üksteist mõistvalt.

Ühiskonna arengut määravate otsuste langetamisel arvestame tasakaalustatult sotsiaalse-, loodus- ja rahakapitali komponente, seades eesmärgiks ühiskonna jätkusuutliku arengu.

Tööhõive

Toetame töövõtjate õigust kollektiivsele ühinemisele ja esindatusele, tagamaks töövõtjate õiguste paremat kaitset. Töövõtjate ja tööandjate esindusorganisatsioonide diskussioon peab jätkuma, et tagada vastastikku kasuliku töökeskkonna areng.

Peame vajalikuks laiendada paindliku tööaja ja osalise koormusega töötamise võimalusi.

Toetame kaugtöö võimaluste ja tehnoloogiliste vahendite edasiarendamist. Kui tuleb valida, kas vähendada töötajate arvu või töötavate inimeste töötunde, siis eelistame lühema tööajaga tööpäevi.

Peame soovitavaks töötajate ühistute, kui ettevõtlusvormi levikut. Äriühingute töötasupoliitikas toetame tulemuspõhist palgapoliitikat ning töötajate omanikeringi kaasamisele suunatud initsiatiive.

Erivajadustega inimeste tööhõivetingimusi tuleb parandada, rakendades spetsiaalseid tööturumeetmeid ning parandades rehabilitatsiooni- ja tugiteenuste kättesaadavust. Peame vajalikuks tööturuteenuste efektiivsuse regulaarset seiramist.

Toetame tööturu paindlikumaks muutmise ideed. Pooldame tööjõu vabastamisel tööandja poolt tasutavate kompensatsioonide vähendamist ning selle kohustuse ülekandmist Töötukassale koos vastavate kindlustusmaksete suurendamisega vajaduse korral.

Sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi

Toetame abivajajate endi, nende lähedaste ja kogukondade algatusi, mis viivad abivajajate toimetuleku paranemisele. Väärtustame ühistegelikke initsiatiive selles valdkonnas.

Sotsiaalteenused ja sotsiaalabi peavad olema suunatud inimese toimetuleku soodustamisele ja ühiskondliku aktiivsuse suurendamisele. Toetame eneseabigruppide ja vabatahtlike organisatsioonide algatusi uute sotsiaalteenuste väljatöötamisel. Sotsiaalprogrammide efektiivsust tuleb regulaarselt seirata. Sotsiaalteenuse taotlemine ja saamine ei tohi riivata inimväärikust.

Rakendame meetmeid, mis muudavad positiivsemaks ühiskonna suhtumise lastesse ja lastega vanematesse. Eriti peab see suhtumine muutuma meie teenindusettevõtetes.

Toetame riiklike meetmetega nii otseselt kui ka kaudselt lasterikkaid perekondi ja nende toimetulekut.

Tervishoid

Rakendame riigi käsutuses olevaid vahendeid ja võimalusi tervislike eluviiside edendamiseks, keskkonnast ja toidust tulenevate terviseriskide hindamiseks ja kahjulike mõjude elimineerimiseks. Tervise- ja turvalisuse audit peab muutuma planeeringute kohustuslikuks osaks.

Seome tervise-edenduse, ennetuse, ravi, taastusravi ning hoolduse üheks tervikuks. Peame vajalikuks luua vabatahtlik terviselepingute süsteemi, millega patsient kohustub täitma oma tervisekava ning mille alusel ta saab soodustusi isiklikuks tervise-edenduseks. Peame vajalikuks tervishoiuteenuste kvaliteedi jälgimist ja nõustavat kontrolli kõigil tasanditel.

Tervishoiu valdkonnale suunatud finantsvahendeid tuleb suurendada ning nad peaksid kasvama arenenud riikidele omase 7%’ni SKPst. Algatame ühiskondliku debati ravimeetodite ja tervishoiu rahastamise võimaluste vallas leidmaks lahendeid, mis lisaksid tervelt elatud aastaid. Soodustame meditsiiniteenuste, mitte meditsiinitöötajate eksporti.

Muudame tervist mõjutava toitumisalase teabe arusaadavamaks ja kättesaadavamaks.

Inimene peab teadma, mida ta sööb ja milline on selle mõju.

Keelustame alkoholi- ja tubakareklaami ning tõhustame sõltuvust tekitavate ainete ja - tegevuste ennetustööd. Rakendame riiklikke meetmeid narkootikumidest, hasartmängudest, alkoholist jms sõltuvusse sattunud inimeste toimetulekuvõime taastamiseks ja nende staatuse taastamiseks kogukonna täisväärtusliku liikmetena. Peame vajalikuks nulltolerantsi põhimõtte rakendamist narkootikumide tarbimise ja vahendamise suhtes.

Depolitiseerime haiglate juhtimise ning anname otsustusõiguse erialaliitudele ja haigla meditsiinitöötajatele juhtkonna valimisel ja valdkonna arengut määravate otsuste langetamisel.

Peame oluliseks naiste õigust valida enesele sobiv sünnitusviis, sünnituskoht ja perekonna vajadusi arvestav emahoolduse osutaja. Tunnustame ämmaemandaid kui omaette kutseala ja nende õigust osutada erialast teenust iseseisvalt vastavalt kutsestandardi põhimõtetele.

Laiendame ettevõtete võimalusi teha haiguste ennetamise, ravimise ja töötajate rehabilitatsiooniga seotud kulutusi ilma, et sellest tekiks erisoodustusmaksu kohustus.

Riiklikud toetusmeetmed peavad olema suunatud esmajoones neile, kellel oma sissetulekutest ei piisa terviseteenuse hankimiseks.

Rahvastikupoliitika

Eesti rahvastikuareng peab muutuma jätkusuutlikuks. Erakonna rahvastikupoliitika keskendub uute lahendite rakendamisele, mis suurendavad sündimust, vanemate turvalisust ja lähendavad põlvkondi.

Tööealiste inimeste arvu vähenemisest ja eakate osakaalu tõusust tulenevate ühiskondlike probleemide leevendamiseks panustame kaasaegsete tehnoloogiate ja teadmistepõhise majanduse edendamisele, mitte odava tööjõu sissetoomisele väljast.

Integratsioonipoliitikas keskendume ühisele tulevikule, mitte minevikutõlgendustele.

Integratsioonipoliitika peab võimaldama rahvuskultuuri säilimist ning kaasa aitama teiste kultuuride väärtustamisele.

HARIDUS JA KULTUUR

Eesti identiteet põhineb meie keelel ja kultuuril. Haridus on kultuuri alus ja eeldus. Hariduse kvaliteet ning selle atraktiivsuse suurendamine on Eesti arengu seisukohalt määrava tähtsusega.
Riik võtab endale vastutuse hariduse omandamiseks vajalike tingimuste olemasolu eest ning kehtestab vastavad standardid. Riik kureerib haridusvaldkonda nelja hariduspiirkonna kaudu.

Riigi investeeringud õppeasutustesse peavad järsult kasvama.

Haridus on ühiskonna arenguvõime ja jätkusuutlikkuse tagatiseks, mitte äri objekt. Alus-, põhi- ja kesk- või kutsehariduse omandamine avalikes haridusasutustes peab olema tasuta ja noortele kohustuslik. Meie eesmärgiks on ühetaoliselt hea kvaliteediga kooliharidus üle Eesti. Elukoha vahetus ja sellest tulenev koolivahetus ei tohi põhjustada hariduskvaliteedi langust.

Eesti vajab tugevat õpetajaskonda. Selle tekkeks sätestame õpetajakutse seaduse, mis on üks olulistest vahenditest õpetajaameti prestiiži taastamiseks ja tõstmiseks. Õpetajakutse tagab õpetajate ühetaolised üleriigilised standardid, garantiid ja tegevusvõimalused. Õpetajatele luuakse ajakohased, stabiilsed ja turvalised töötingimused.

Õpetajakutse seadus peab võimaldama inimesel valida oma kvalifikatsioonile ja kutsumusele vastav roll õpetaja, õppevahendite ja õpikute looja või metoodiku-nõustaja ameti vahel ilma kutsestaaži katkestamata.

Koolihooned peavad olema rajatud või renoveeritud ressursisäästlikena ja õpikeskkond peab olema tervislikke valikuid soodustav. Õpikeskkond ja selle arhitektuur peavad toimima säästliku ja aruka elukeskkonna näitena, õpetades järeltulevat põlve toimima säästlikult ja arukalt.

Kooli ja eriti kõrgkooli põhikapitaliks on kõigepealt immateriaalne vara – teadmised, mille suurendamisse kogu ühiskond investeerib.

Koolieelne-, alus-, põhi-, kesk- ja kutseharidus

Lapse kasvatamise toetamisega tuleb hakata tegelema juba enne tema sündi. Vanematele peab olema kättesaadav vajalik abi ja nõuandeteenistus. Selleks õpetatakse ja rakendatakse tööle spetsialistid, kes oskavad jälgida lapse sirgumist ning nõustada lapsevanemaid ja õpetajaid sellest lähtuvalt.

Peame vajalikuks võimaldada igale lapsele, kelle vanem seda soovib, koht avaliku sektori poolt ülalpeetavates lasteaedades või teistes eelkooliealistele mõeldud haridusasutustes.

Soodustame kohalike, ka väikeste algkoolide säilimist õpilaste elukoha lähedal ning põhikoolide ja gümnaasiumide võrgustiku kavakindlat arengut nii, et see aitaks kaasa õpilaste sotsialiseerumisele.

Koolides peavad olema piisavad vahendid käeliseks ja füüsiliseks tegevuseks ning praktilisteks õppusteks, sh tööõpetuse, füüsika ja keemiaklassides. Suurendada tuleb õueõppe osakaalu ja seda õpetamismeetodit rakendada oskavate õpetajate hulka.

Pooldame erialase süvendatud õppetöö võimaluste ja huviringides osalemise võimaluste laiendamist nii, et see oleks kättesaadav kõikides koolides ühtluskooli tingimustes. Igal lapsel on õigus osaleda tasuta vähemalt ühe huviringi töös.

Kool peab arendama noortes oskust leida vajalikku informatsiooni ja loovalt lahendada tema ette kerkivaid probleeme. Kasvama peab laste võimekus teisi ära kuulata ja mõista ning ühiselt mõelda ja toimida. Suurenema peab noorte teadlikkus sündmus-tagajärg seostest ja vastutusest oma tegude eest.

Noorte teadlikkus keskkonnas toimuvatest protsessidest peab kasvama ning säästev (keskkonnahoidlik, loodus ja muid ressursse ratsionaalselt kasutav) eluviis peab kujunema noortele omaseks.

Võõrkeelsete koolide õppekavad tuleb tihedamalt siduda eesti keele ja kultuuriga. Eesti õppekeelega koolide õppekavad peavad senisest rohkem arvestama Euroopa multikultuurse ühiskonna arenguid.

Peame oluliseks ja olema valmis toetama eesti keele ja eestikeelsete õppimisvõimaluste säilitamist ja laiendamist välismaal asuvates koolides, kui seal on piisavalt suur eesti kogukond ning ülikoolides eesti keele ja kultuuri õpetamist, kui seal on vastav huvi.

Pooldame nulltolerantsi koolivägivalla suhtes. Vastustame vägivaldsete ning sõltuvust tekitavate mängude levikut ja mängimist, eelkõige alaealiste poolt.

Igal koolil peaks olema võimalusel oma kooliaed või park, kooli juures koht jalgrataste turvaliseks parkimiseks. Koolitoit peab olema tervislik, eelistatult eestimaise ja mahepäritoluga. Rämpstoidu pakkumine koolis tuleb lõpetada.

Panustame kutsehariduse maine parandamisse, kutsekoolide tehnilise baasi ja õppekeskkonna arendamisse. Kutse- ja ametikoolides ning eriala õpetavates kõrgkoolides peame vajalikuks välja arendada erialased kompetentsuskeskused, kuhu koonduks seda eriala käsitlev informatsioon ning mis oleks erialainimeste suhtluspaigaks.

Soovime kaasata kutsehariduse õppetöösse praktikuid. Eriala tippspetsialiste, kes osalevad kutsealases õppetöös, oleme valmis tasustama võrdselt kõrgeima palgamääraga ning kompenseerima nende transpordikulud.

Ka gümnaasiumid hakkavad pakkuma valikainena kutseharidust ning kasutama seejuures võimalikult laialdaselt ära kutsekoolide tehnilist baasi.

Kõrgharidus

Avalik-õiguslikke ülikoole juhitakse demokraatlikult, võimude lahususe ja kõigi huvipoolte osaluse põhimõtteid järgides.

Avalik-õiguslikud ülikoolid peaksid pakkuma vaid tasuta kõrgharidust võimekamatele üliõpilastele.

Taastada tuleb sisseastumiseksamid. Senisest enam tuleb panustada tehnika- ja tehnoloogia erialadesse.

Riik peab oma võimekatele noortele looma vajalikud õppimisvõimalused ja vajalikud stipendiumid, et kõrghariduse saaks omandada nominaalse õppeaja jooksul. Erialade, millele on Eestis liiga väike nõudlus, kuid mida kogukond vajab, tuleb koolitusteenust sisse osta riikidest, kus vastav eriala on hästi arenenud, tagades üliõpilastele lepingulisel alusel õppetöö samadel tingimustel (õppekulude tasumine riikliku tellimusena, õppetoetus ja sõidutoetus) kui Eesti kutsekoolides ja ülikoolides.

Riigi arvel, Eestis või lepingulisel alusel välismaal, tasuta kõrghariduse saanud isikutel on kohustus teenida eesti kogukonda (s.t töötada töökohal, mis asub Eestis ja/või teenib selle kogukonna huve) kuni nende koolituskulude tasenduseni, vastavalt seadusega ettenähtud aja jooksul.

Kui isik loobub selle kohustuse täitmisest, peab ta enda koolitamiseks kulutatud summa tagastama koos õppelaenudelt tasutava intressiga.

Toetame doktorikraadiga spetsialistide ja teadlaste juurdekasvu. Selleks kujundame eesmärgipärased stipendiumid, soodustame järeldoktorantuurikohtade teket, toetame rahaliselt juhendamist ja rahvusvaheliste teadusprojektide käivitamist, kuid eeldame seejuures asjaosalistelt väärikat panust eesti teadmistepõhise ühiskonna arendamisse.

Eesti teadmistepotentsiaali ja konkurentsivõime suurendamiseks peame vajalikuks konkurentsivõimeliste välismaa teadlaste ja –õppejõudude kaasamist meie ülikoolide ja teadusasutuste töösse. Õppejõud-professorid peavad olema akadeemiliselt vabad. Soodustame koolkondade arenemist, kuid need ei tohiks takistada uute koolkondade teket.

Elukestev õpe

Elukeskne õpe on meie jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime vältimatuks eelduseks. See peab muuhulgas toetama säästvat arengut ja keskkonnahoiu põhimõtete levikut.

Virtuaalsed õppematerjalid ja internetipõhine kaugõpe peab muutuma kättesaadavaks igale õppimishimulisele kodanikule nii linnas kui ka maal.

Kultuur

Loome eeldused loomemajanduse igakülgseks edendamiseks, kultuuri ja majandustegevuse seoste tihendamiseks. Igale inimesele peab olema kättesaadav võimalus ennast füüsiliselt ja vaimselt arendada ning oma võimeid ja oskusi aktiivselt rakendada. Rahva omakultuur ja professionaalne tippkunst peavad arenema tasakaalustatult, üht ei tohi eelistada teisele. Kultuur ja poliitika peavad käima omi teid.

Muudame Kultuurkapitali valdkonna projektide peamiseks finantseerijaks. Aeg on lõpetada kultuuri finantseerimine meelemürkidest laekuvate tuludega. Kuna eesti identiteet põhineb meie kultuuril, siis tuleb seda valdkonda toetada ka riigieelarvelistest vahenditest, mis peaksid kasvama arenenud riikidele omase 1,5%-ni. Soodustame riiklike meetmetega eraisikute initsiatiive ja ettevõtete panuseid kultuuri arendamisse.

Kultuurkapitali vahendite kasutamise üle otsustab kultuurikogukond. Toetuste ja stipendiumite määramisel peame oluliseks projektipõhise rahastamise täiendamist teemapõhise ja eesmärgist lähtuva rahastamise skeemiga. Finantseeringute tulemuslikust hindab järelkontroll, mille hinnangutest lähtutakse järgmiste otsuste langetamisel.

Peame oluliseks kodanikuinitsiatiivi kasvamist kultuurivaldkonnas ning traditsioonide austamist.

Toetame initsiatiivi, ideid ning loovust soosivad, iseseisvaid, poliitikast sõltumatuid, demokraatliku halduskorralduse ja läbipaistva eelarvega kultuuriasutusi, sõltumata nende omandivormist.

Väärtustame kultuurilist mitmekesisust. Eesti keelde ja eesti keelest (enamkasutatavatesse keeltesse) tehtavad automaattõlked ja sõnastikud peavad olema kättesaadavad ka võrgupõhiselt.

Peame vajalikuks Keeleinspektsiooni volituste laiendamist, et tagada eesti keele tõhusam kaitse internetis. Riik peab suurendama investeeringuid eestikeelsete arvutiliideste arendamisse, eriti aga arvutiga keelelist suhtlust võimaldavate programmide väljaarendamisse ja rakendamisse.

Väärtustame eesti keele ja kultuuri säilitamist ja arendamist. Toetame kohalike murrete ja rahvapärimuse ning traditsiooniliste töövõtete hoidmist ja arendamist. Peame tähtsaks eesti kultuuriväärtuste, rahvakunsti jms hoolikat säilitamist ja selle edasiandmist järeletulevatele põlvkondadele ning esitlemist eesti elanikele ja seda maad külastavatele turistidele. Aitame kaasa vanausuliste põliskultuuri ja selle mälestiste säilitamisele ja esitlemisele.

Avalik-õiguslik rahvusringhääling peab säilima ja arenema. Eesti elu ja selle kultuuriilminguid ning igapäevaseid kultuurisündmusi kajastavatel saadetel peab olema oma koht ja aeg. Kultuuri- ja haridussaated peavad olema kättesaadavad ka internetis.

Ehituspoliitika peab võimaldama kogukonna avalike huvide, arhitektuuri-, muinsuskaitse- ja keskkonnaaspektide komplektset arvestamist. Üldiste ja detailplaneeringute menetlusse tuleb kaasata aktiivselt ka kogukonna see osa, keda see vahetult puudutab. Toetame ehituskultuuri järjepidevust hoidva ja jätkusuutlikkust tagava riigiarhitekti institutsiooni sisseseadmist.

Toetame arhitektuuriliselt või looduslikult väärtuslike objektide säilitamist. Nende säilitamiseks ja sellest tulenevate kulude katmiseks loome sihtasutuse, mille asutamiseks eraldab riik (s.t kogukond) algkapitali ning mille tegevust finantseeritakse piletirahade, liikmemaksude ja annetustega.

Igas linnas ja maapiirkonnas peab olema kogukonda ühendav multifunktsionaalne kultuurikeskus, kus inimesed saaksid tutvuda kultuuripärandiga, koos käia ja oma initsiatiivi rakendada.

Kultuurilugu peab gümnaasiumi ainekavas olema kohustuslik õppeaine.

SISE- JA KAITSEPOLIITIKA

Sisekaitse

Eesti sisejulgeoleku esmaseks tagatiseks on riigi võime koguda makse ning sise- ja kaitseministri suutlikkus nendele eraldatud vahenditega tagada kord ja seaduslikkus Eesti territooriumil.

Toetame julgeolekasutuste, politsei- ning Maksu- ja Tolliameti laiaulatuslikku ennetavat tegevust, samaaegse tõhusa tsiviilkontrolliga nende asutuste tegevuse üle.

Turvalist elukeskkonda suudavad tagada vaid kõrgelt haritud, motiveeritud ja hästi tasustatud päästeameti, politsei, piirivalve ja kaitsejõud, kes suudavad tegutseda koostöös EL teiste riikide vastavate struktuuridega.

Peame oluliseks Sisekaitseakadeemia, kui sisejulgeoleku kompetentsuskeskuse ning riigi julgeoleku seisukohalt oluliste spetsialistide koolitaja ja nende mentaliteedi kujundaja rolli suurendamist riigi turvalisuse tagamisel.

Kuritegevuse vältimise efektiivseim viis on selle ennetamine. Panustame tõhusale koostööle kogukonnaga, naabrivalvesse, noorsoo positiivsesse hõlmamisse füüsilist ja/või vaimset aktiivsust pakkuvatel tegevusaladel.

Väliskaitse

Eesti riigi ja rahva julgeoleku tagatiseks on rahvuslik kaitsetahe, kaitsealane võimekus, rahvusvaheline stabiilsus ning koostöö EL ja NATO struktuuridega. Nähes globaalset militariseerimist paljude probleemide allikana, ei soovi me, et riigi kaitsekulud ületaks 2% SKP-st.

Kaasaegse kaitsepoliitika aluseks on laiaulatuslik tehnoloogiline tugi rahva kaitsetahtele.

Toetame laiaulatuslikku võimet erinevate kaitse- ja julgeolekutehnoloogiate arendamiseks ja rakendamiseks Eestis osaledes vastavas rahvusvahelises koostöös.

Eesti kaitsepoliitika põhineb professionaalse ja totaalkaitse kombinatsioonile. Esmase kaitse välisvaenlase vastu peab kindlustama elukutselistest sõjaväelastest koosnevad professionaalsed üksused, keda abistavad piiratud ulatuses ka piirivalve üksused.

Totaalkaitse tähendab üleüldist sõjaväekohustust, elanikkonna relvastatud vastuhakku agressorile ning üldrahvalikku kodanikuallumatust territooriumi okupeerivatele võimudele. Vajalike teadmiste, oskuste ja tegevuskavade väljakujundamine on osa kaitsepoliitikast ning seda tuleb õpetada kogu rahvale. Riigikaitse teema käsitlus koolide õppetöös peab tagama eelpool nimetatud eesmärkide saavutamise, kusjuures õppetöö läbiviimiseks vajaliku varustuse olemasolu ja kasutuskõlblikkuse eest vastutab Vabariigi Valitsus.

Suuremahulise agressiooni korral on riigi kaitsmine võimalik vaid üldrahvaliku vastupanu korras, mistõttu on vaja säilitada kohustuslik sõjaline väljaõpe noortele. Peame võimalikuks ajateenistuse lühendamist ja kordusõppuste osakaalu suurendamist üldise lahinguvalmiduse kujundamisel.

Reservarmee arendamisel tuleb suurendada Kaitseliidu osa ja tihendada viimase koostööd Kaitseväega.

Relvakandmisest keeldujatele peab olema võimalik läbida alternatiivteenistus, mille sisuks on süvendatud päästealane väljaõpe, s.h. tegutsemiseks keskkonnakatastroofide ja sõja tingimustes.

Vastav baaskoolitus peab sisalduma ka kaitseväelises väljaõppes.

VÄLISPOLIITIKA

Meie välispoliitika eesmärgiks on riigi iseseisvuse kindlustamine ning kogukonna turvalisuse ja heaolu suurendamine. Meid ümbritseva maailma muutustest johtuvaid ohtusid suudame elimineerida vaid koostöös meie partneritega maailmas, eriti EL-s ja NATOs.

Riik tuleb jõuliselt integreerida globaalsetesse kliima- ja keskkonnajulgeoleku struktuuridesse. Suurendame initsiatiive energeetika sõlmküsimuste poliitiliseks ja tehnoloogiliseks lahendamiseks.

Peame vajalikuks üleilmsete vabakaubanduslike suhete sisulist ja laiaulatuslikku ümbervaatamist kaupade ja teenuste keskkonnamõjust lähtuvalt. Keskkonda raiskavalt ja inimeste tervise arvelt loodud kaubad ja teenused ei pea nautima vabakaubanduslepetest tulenevaid õigusi ja võimalusi.

Peame vajalikuks IMF mandaadi ja funktsioonide ülevaatamist, Tobini maksu kehtestamist ja maksuparadiisidele embargo kehtestamise algatamist.

Riikidevaheline koostöö peab paranema, et võimaldada täisväärtuslikku elukeskkonda ka järeltulevatele põlvedele. Pooldame ausa majanduse põhimõtteid, mistõttu taotleme, et iga riik peab oma majanduse kavandamisel, suunamisel ja majandusedu hindamisel arvestama rahakapitali kõrval ka keskkonda ja inimkapitali.

Globaalsetes majandussuhetes taotleme võrdset kohtlemist. Põhjendamatud turutõkked, imporditollid ja ekspordidotatsioonid tuleb kaotada. Sotsiaalsetest või keskkonnakaitselistest kaalutustest lähtudes peab riigil olema õigus piirata oma loodusvarade kasutamist.

Inimelude ja keskkonna säästmiseks tuleb ennetada sõjalisi konflikte, peame õigeks vähendada militaarkulusid ja kasutada vabanevaid vahendeid globaalsete keskkonna- ja sotsiaalprobleemide lahendamiseks.

Koostöö Läänemere piirkonna riikide, sõpruslinnade ja piirkondadega peab tugevnema kõikides kogukonna arengu seisukohalt olulistes valdkondades.

Riigi jätkusuutlikkuse seisukohalt on esmatähtis rahvusvaheline koostöö energiajulgeoleku tagamiseks ning paindliku energiasüsteemi loomiseks.

Toetame Eesti ettevõtete tegevuse laienemist väljapoole EL-i, sõlmides vajadusel vastavaid riikidevahelisi lepinguid. Peame vajalikuks laiendada kaubandus- ja majanduskonsulite tegevust ja esindatust riikides, mis on Eesti ettevõtetele olulisteks eksportriikideks.

Soovime suurendada Eesti kui doonorriigi rolli globaalses arengukoostöös läbi arengu- ja humanitaarabi andmise ning aktiivse koostöö vastavate rahvusvaheliste organisatsioonidega, eriti ÜRO ning OECD arenguabi komiteega.

Taunime meie hõimurahvastele osaks saanud ebaõiglust ning peame vajalikuks neile arenguabi osutamist. Peame oluliseks põlisrahvaste õiguste ja soovide arvestamist.

Toetame ÜRO rolli tugevdamist maailmas ja selle töökorralduse tõhustamist, kusjuures suurriikide (Julgeolekunõukogu) eelisseisund selles peab vähenema. ÜRO Keskkonnaprogrammi ja eri konventsioonide sekretariaatide baasil tuleb luua suurte volitustega Maailma Keskkonnaorganisatsioon (sarnaselt Ülemaailmse Terviseorganisatsiooniga).

Asutame Välisministeeriumis Polaaralade büroo (Polar Desk), ülesandega maksimaalselt integreeruda rahvusvahelisse koostöösse Arktikas ja Antarktikas. Peame vajalikuks alustada projekti Eesti Antarktika Ekspeditsioon finantseerimist riigieelarvest, Välisministeeriumi eelarve kaudu, kui eksterritoriaalse infrastruktuuri projekti.

Rahvusvaheline keskkonnapoliitika

Eesti kogukond ja riik peavad suhtuma vastutustundlikult meid ümbritsevasse keskkonda ning kaasa aitama selle jätkusuutlikkuse kasvule maailmas. Loodusliku mitmekesisuse ja elurikkuse kadumine maailmas tuleb peatada, arenguabi siduda inimõiguste järgmise ja loodusliku mitmekesisuse kaitse eesmärkidega.

Keskkonna globaalsed muutused ähvardavad nii meie kogukonna kui ka kogu maailma elanikkonna toimetulekut. Seetõttu peame oluliseks rahvusvahelisi jõupingutusi Kyoto protokolli täitmiseks ning sellele järgneva uue leppe sõlmimiseks, et pidurdada CO2 ja teiste keskkonna seisundit muutvate gaaside emissiooni ning sellest tulenevaid keskkonnamuutusi. Tuleb piirata happelisi sademeid põhjustavat piiriülest õhusaastet.

On aeg!
Uus energia

KONTAKT

Erakond Eestimaa Rohelised

P.Süda tn 1, Tallinn 10118

e-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Äriregistri kood: 80223139

--------------------------------------

SWEDBANK: 221029698609
IBAN: EE07 2200 2210 2969 8609