1. Kas tuleviku Rail Baltica Euroopa rööpalaiusega raudtee, millel peaks sõitma hakkama Tallinna-Varssavi-Berliini kiirrong, peaks minema läbi Tartu või Pärnu? Kas te tahate kaitsta Tartu varianti?

Loomulikult peab Tartust saama kiirrongiga Kesk-Euroopasse ja miks mitte ei võiks see liin alata Tallinnast. Kiire rongiühendus Tartu ja Tallinna vahel peaks olema riigisisene prioriteet, igati euroopalik oleks riigi kahe suurema linna vahe läbida rongis näiteks tunniga.

Rail Baltica ühendust saab paraku ehitada vaid lõunast põhja suunas ning see eeldab esmalt Poola suuremat huvi ja kiiremat tegutsemist. Siin annab Eestil kindlasti palju teha Varssavi ja Brüsseli koridorides ning seda koostöös soomlaste, lätlaste ja leedulastega.

Korralik ühendus Tartu ja Tallinna vahel on loomulikult rohkem kui ehk kümnekonna aasta pärast valmiv Rail Baltica. Kiirrong ei teeks Tallinna ja Tartu vahel rohkem peatusi ning ei lahendaks seega vahepeal elavate inimeste liikumisvajadusi. Keskkonnasõbralikult ja turvaliselt on liikuda vaja ning seega tuleb tänasest kiiremasse ja tihedamasse raudteeliiklusse investeerida pidevalt.

Oleme seda meelt, et Tartu-Tallinna 4-realise kiirtee ehitamise asemel võiks riik panustada kiiremasse ja tihedamasse reisirongiliiklusse nende linnade vahel. Kindlasti tuleks kaaluda elektriraudtee kontaktvõrgu pikendamist Aegviidust Tartu suunas, milleks on võimalik taotleda ka tuge Euroopa Liidult.

Eelöeldu ei tähenda, et peame normaalseks tänast reisirongi 2,5-tunnist sõiduaega Pärnu ja Tallinna vahel. Keskkonnasõbralikku raudteeliiklusse tuleb investeerida kõikjal ja sõltumata kiirest ühendusest Kesk-Euroopaga.

2. Emade ja avalikku sektorisse tööle läinute õppelaenu hüvitamise kaotamine, õppelaenu intressidelt tulumaksutagastuse kaotamine, nn ranitsatoetuse 450 krooni kaotamine ja veel mõned nüüd lõpetava riigikogu otsused puudutavad ebameeldivalt haridust ja noori. Näete te selles probleemi ja kus on lahendus?

Jah, me näeme selles probleemi. Riik ei tohi õigustatud ootuse põhimõtte järgimisest taganeda. Kui riik murrab antud sõna, siis keda veel peaks kodanik uskuma? Need euro-ootuses tehtud valusaid otsused tuleb esimesel võimalusel ümber vaadata.

Meie programmiline seisukoht on, et kõigil haridusastmetel tuleb kaotada varjatud või avalik maksukogumine õppija käest. Haridus on olnud ja peab edaspidi olema põhiline vabas ühiskonna kodanikke võrdsustav tunnus ning eriti meie väikesearvulises ühiskonnas ei tohi võrdsele juurdepääsule teha ainelisi takistusi.

Haridust puudutavates põhiküsimustes tuleb järgmises Riigikogu koosseisus saavutada laiapõhjalise erakondadeülese konsensus. See võimaldaks vältida lühikeses plaanis olulisena tunduvad hälbed. Vaid haridussüsteemi depolitiseerimine vabastab süsteemi juhtimisvigadest ja eesmärgistamata reformidest.

Eesti peab endale ülesandeks seadma ei vähem ega rohkem kui maailma parima, tõhusaima ning kõige paindlikuma haridussüsteemi kiire ülesehitamise, mida saab teha ainult originaalloominguna, mitte teiste tehtut kopeerides. Selle eesmärgi täitmine vajab stabiilset keskkonda lisaraha, mitte kärpeid. Lisaraha suunamine haridusse ja teadusse pole doteerimine, vaid tark investeering. Ilma haritud inimesteta jäävad teadmistepõhine majandus, suur lisaväärtus, innovatsioon ja parem elu unistusteks.

3. Kas riigikoolis antakse paremat haridust kui munitsipaalkoolis? Milleks neid õieti vaja on?

Kooli omandivorm on teisejärguline. Omandivormi ja koolivõrgu optimeerimise küsimused on eriti linnades peamiselt asendustegevus. Roheliste jaoks on põhiline sisu - et koolist väljuks haritud noored, kes oleks suutelised elus hakkama saama ja muutuvate oludega kohaneda. Täna on tööpuudus suurim noorte ja põhiharidusega inimeste seas ning Eestimaa Roheliste soovitatav kohustuslik keskharidus aitaks tulevikus sellist probleemi vältida.

Omandivormist ja ehitus- või remondirahadest rääkimise asemel tuleb keskenduda hariduselu sisulisele ümberkorraldamisele. Muuhulgas tuleb õppeprotsessi hakata ümber kujundama suunaga individuaalõppelt rühma- ja võrguõppele ehk vastavamaks sellele, millises keskkonnas ja millisel viisil inimene hiljem elus tööd hakkab tegema. Eesti peab endale ülesandeks seadma ei vähem ega rohkem kui maailma parima, tõhusaima ning kõige paindlikuma haridussüsteemi kiire ülesehitamise, mida saab teha ainult originaalloominguna, mitte teiste tehtut kopeerides.

Vormist rääkides on liikumine riigi ülalpeetavate gümnaasiumide suunas iseenesest tervitatav. Riigikoolide asutamine aitaks selgemalt lahutada põhikoolid gümnaasiumidest. Muuhulgas vähendaks see linnades survet vastuvõtukatsete korraldamiseks 1. klassi. Nii vabaneks lapsed vanemate pealesurutud edukusvajaduse stressist ja saaksid minna asukoha poolest kõige sobivamasse kooli. Ühtlasi oleks kõigi põhikoolide lõpetajad gümnaasiumi saamisel võrdses olukorras.

Maapiirkondades on möödapääsmatu valdade koostöö ühiselt ülalpeetavate gümnaasiumide suunas. Kuni vabatahtlik koostöö ja hariduspiirkondade kontseptsioon alles juurduvad, on abiks ka riigi ülalpeetavad gümnaasiumid.

4. Järjepidevalt on suurenenud inimeste omaosalus tervishoius: tasulised haiglapäevad, visiiditasu erakorralises meditsiinis, statsionaarse hooldusravi hinna tõus, tasuline taastusravi, rääkimata juba hambaravist ja ravimitest. Kui kaugele sellega on veel võimalik minna või oleks aeg tõmmata pidurit? Kus näeb teie erakond kõige kiiremat leevendust?

Roheliste ja vabade kandidaatide ühisplatvormi üks kesksetest seisukohtadest on, et tervishoiule peab minema vähemalt 7% SKPst. Hetkel on see vaid 5% lähedal. Me toetame kõiki meetmeid, mis aitavad pikendada Eesti elanike tervelt elatud aastaid. Ühe võimalusena näeme vabatahtlikku lisa- või täiendkindlustust, aga ka ressursitasude osalist suunamist tervishoidu (täna ei sisaldu põlevkivitööstuse põhjustatud probleemid tervisele põlevkivitoodete hinnas).

Tänasel päeval ei kata tervishoiule eraldatav raha ilmselgelt kasvavaid vajadusi sõltumata sellest, kuidas seda vähest jagada. Lisaraha peaks eelkõige minema ennetusse, taastus- ja järelravisse, et arstide heast tööst võimalikult palju kasu oleks. Kiiresti tuleks kaotada erisoodustusmaks neilt ettevõtete kulutustelt, mis on tehtud töötaja tervise heaks - sh hambaravi ja taastusravi.

On aeg sisse viia kutsehaigus- ja tööõnnetuskindlustus. On aeg anda inimestele võimalus koguda raviraha isiklikku maksuvabasse fondi.

5. Kordame praegusesse riigikogusse kandideeriunutele esitatud küsimust: millal saab Tallinna-Tartu maantee neljarealiseks?

Rohelised ja meiega liitunud vabad kandidaadid on realistid: kuni Eesti rahvaarv plahvatuslikult ei kasva, pole neljarealise tee edasiehitamine vajalik ega majanduslikult otstarbekas.

Kõik seni väljakäidud põhjendused kalliks tee-ehituseks on vildakad. (1) Kaotatud inimelud. On tõesti traagiline, et sellel teel hukkub liiklejaid. Kui eesmärgiks on säästa kümneid inimelusid, siis oleks asfaldipaneku asemel targem investeerida näiteks tervishoidu või võitlusse narkomaania, alkoholismi ja suitsetamisega. Sama summa eest säästaksime kahtlemata kordades rohkem inimelusid. (2) Kagu-Eesti majanduslik mahajäämus. Tallinn ja Harjumaa on tõesti majanduslikult paremal järjel, kuid ettevõtluse arendamiseks ja ääremaastumise peatamiseks Lõuna-Eesti on hoopis odavamaid ja paremaid vahendeid kui asfaldipanek Tallinna ja Tartu vahel. (3) Kiirem liikumine. Miljardid kroonid 4-realisse teesse lühendaksid sõiduaega kahe linna vahel vaid kümmekond minutit. Investeerides sama summa raudteel, saaks kahe linna vahel kulgeda oluliselt kiiremini. Kui soovime saada kiire reisirongiühenduse Tallinnast läbi Tartu Kesk-Euroopasse, siis on mõistlikum juba praegu planeerida oma napid vahendid ja vähese Euroopa Liidu abiraha sellele raudteetrassile.

Loomulikult tuleb Tallinna-Tartu maanteed muuta ohutumaks, ehitades teatud vahemaa tagant välja kolmanda, nn möödasõidurea, suunates vajadusel raskeveokid Piibe maanteele või lisades kiiruskaameraid.

6. Võtame taas üles habemega teema: kas ja kuidas aitate kaasa Tartu-Pihkva laevaliini avamisele või ei pea te seda Tartu seisukohast (turism) tähtsat asja oluliseks?

Loomulikult on otseühendus Pihkvaga laevateed pidi Tartu jaoks tähtis, kuigi turismi konteksti on kiire rongiühendus Tallinnaga ja sujuv lennuliiklus kindlasti olulisemad. Riigikogu ega erakonnad pole õnneks kõikvõimsad ning Tartu-Pihkva laevaliini tulevik ei seisa nende taga. Riik on taganud valmisoleku vormistada tolliformaalsusi Emajõe suudmes Praagal. Kui tarvis, on mõeldav laevaliini sissetöötamist turismi arendamise meetmetest toetada. Riigikogu ja valitsus saavad kasutada oma suhtluskanaleid ja kontakte, et teemat Venemaa kolleegidega suheldes pildil hoida. Meeldib või mitte, aga ülejäänu on paraku linnade ja regioonide vahelise kokkuleppe ning laevafirmade teha.

7. Rohked tulesurmad andsid põhjuse muuta suitsuandurid kohustuslikuks, samuti on teada, et mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine on üks sagedaseimaid kuriteoliike, mis on põhjustanud surma ja vigastusi. Kas kohustuslikuks tuleks muuta ka autodesse paigaldatavad alkoholiandurid?

Umbes 300 euro suuruse hinna tõttu oleks kohustuslik alkoholiandur tänastele autoomanikele ebameeldivalt suur ja ootamatu investeering. Pole muidugi võimatu, et Euroopa Liidus muudetakse alkoholiandurid tulevikus kohustuslikuks, kuid ka siis ainult uutele autodele. On tõenäoline, et esmalt saaks andur kohustuslik bussidele ja veoautodele.

Kuna politsei ei peata autosid ilma nähtava põhjuseta, võiks roolijoodikute tabamisel peatselt abi olla pigem kiirusradari sarnasest alkoholiradarist. Venemaal hetkel testimisel olev Alkolazer suudab väidetavalt tuvastada alkoholiaurude olemasolu isegi kihutavas autos. Suunates Alkolazeri autole, katkeb laserkiir, kui auto salongis on alkoholiaurusid ning politseil on alus kahtlane auto peatada. Kui katsetused on edukad ja seade ohutu, siis miks mitte seda ka Eestis politsei poolt kasutada.

8. Kas tasub unistada tasuta internetist Eestimaa iga paigas, seda enam, et ka riigi, omavalitsuste ja ametiasutustega suhtlemisel eeldatakse juba praegu interneti olemasolu, inimeste sissetulekud on aga vägagi erinevad?

Selline unistus on ilus ja vastav tingimusteta lubadus erakonna poolt oleks kahtlemata populaarne. Täna pakuvad nii traadiga kui traadita tasulist internetiteenust üle riigi paljud eraettevõtted. Maksumaksja toel konkureeriva tasuta teenuse osutamine poleks õiglane ja seda ei lubaks ka Euroopa Liidu konkurentsireeglistik.

Et vajadus saada internetile hõlpsalt ligi on Eestis otsekui üks inimese põhiõigustest, siis on riigi poolt tasuta traadita internetiteenuse pakkumine siiski mõeldav ja vajalik, kuid vaid piiratud andmeedastuskiirusega ja eelkõige maapiirkondades. Tasuta "aeglane internet" tagaks hädapäraste internetiteenuste kättesaadavuse, võtmata samas teenusepakkujatelt nende leiba. Kes soovib internetis telekat vaadata, mänge mängida või konverentskõnet pidada, saaksid seda jätkuvalt teha vaid erasektorilt tasulist teenust ostes.

Tasuta teenuse pakkumise kõrval on teisi olulisi viise, kuidas riik saab interneti kättesaadavusse ja arengusse Eestis jõuliselt panustada - näiteks maapiirkondades uue põlvkonna lairibavõrgu ühenduste väljaarendamisse.

9. Enamik Lõuna-Eesti omavalitsusi on vaesemad Põhja- ja Lääne-Eesti omadest – mida teete, et Eesti areng oleks ühtlasem ja vaesed vallad muutuksid erandiks?

Omavalitsuste võimekuse uuringud näitavad üldjoontes, et mida väiksem vald, seda kehvemini sel läheb. Siiski ei ole lahenduseks paljude poolt propageeritav vallapiiride "paremaks" joonistamine või valdade jõuga liitmine. Kui väikeses vallas napib kompetentsi ja ressursse, siis tuleb teha naabervaldadega sisulist koostööd ning riik peaks sellist ühistegevust heldelt premeerima.

Omavalitsustes hakkab elu paranema ja tase ühtlustuma, kui need ei toimi eraldiseisvate politiseeritud vürstiriikidena. Sama piirkonna omavalitsuste koostöö on hädavajalik näiteks sellistes valdkondades, nagu haridus, ühistransport või jäätmekäitlus. On valdkondi, mille juhtimine on mõistlik anda näiteks maakonna tasandile. Järgmine Riigikogu koosseis peaks algatama arutelu, kas ja kuidas liikuda ühishuvil ja vajadustel põhinevate kihelkonna-laadsete omavalitsuste poole.

Vaesemaid piirkondi ei muuda jõukamaks kiirteed ega sillad, mida mööda kiiresti linna pageda. Oluline on elanike kindlustunne, mida saab suurendada kohalikele kogukondade rohkem õigusi andes - muutes vallavolikogud parteide asemel külavanemate esinduseks ja luues siduvate rahvahääletuste algatamise võimaluse. Kesksel kohal on hea haridus. Kui koolis on õpetamise tase kesine, hakkavad pered laste tuleviku huvides liikuma suurematesse keskustesse. Siin võib olla abiks, kui reorganiseerida kohustuslikku haridust tagav koolivõrk vähem omavalitsusorganist sõltuvaks. Näiteks haridusringkondadena lahendatud ühise koolikorralduse osaks võiks muuhulgas luua õpetajale võimaluse töötada paralleelselt ka naabervalla koolis, olles selleks vajadusel varustatud autoga.

10. Kas olete nõus, et laupäevale ja pühapäevale langenud riigipühade puhul antakse vabad päevad kas enne või pärast neid? Kas mõni Eestile oluline päev tuleks veel töövabaks riigipühaks muuta?

Kalendriga ei peaks võitlema – vahel satub püha nädalavahetusele, vahel mitte. Tööelu korraldamises on teisi olulisi teemasid, mis vajavad lahendust. Senisest paindlikumalt peab olema korraldatud võimalus töötada osalise koormusega ning jagada aega töö ja pere vahel. Üheks lahenduseks on kaugtöö suurem sallimine ning seda ka avalikus sektoris. Maapiirkondades on abiks kaugtöökeskuste rajamine.

Et laiemas majandusruumis konkurentsivõimelistena püsida, peab aruka investeerimise, hariduse ja koolituste läbi tõusma tööviljakus. Samas ei tohi töökorraldus töötajast viimast välja pigistada – keskmise eluea pidev pikenemine peaks viima selleni, et tervis, töövõime ja töötegemise soov säilivad senisest kauem. Tööeas enda haigeks rabamine ja pensionieas selle ravimine pole jätkusuutlik.

Roheliste algatusel seati eakate väärtustamiseks sisse vanavanemate päev, mis on küll seadusega paigutatud nädalavahetusele.

11. Kas pooldate pensioniseaduse muutmist nii, et üks tegelikult töötatud aasta läheb kirja ka ühe pensionistaažiaastana? Ei/jah – miks?

Jah, me pooldame igati õiglasemat pensionisüsteemi, kuid näeme hetkel kiirema ja reaalsema lahendusena kodanikupalga sisseviimist, suunda rohelisele majandamisele ja roheliste töökohtade tekkele, küttekulude alandamist läbi majade soojustamise, tervishoiusüsteemi ja ennetustegevuse toetamist.

12. Kas algatate eelnõu, mis lubaks valijail nende usaldust petnud saadiku riigikogust tagasi kutsuda?

Selline põhimõte on õige, kuid Riigikogu valimiste tänase korra juures kahjuks teostamatu – kompensatsioonimandaatide puhul võivad valitu ja valijad asuda erinevates ringkondades. Plaanime teistel põhjustel algatada eelnõu, mis muudaks Riigikogu valimise seadust ning miks mitte selle raames arutada ka tagasikutsumise võimalust.

Lihtsamini teostatav on saadiku tagasikutsumine kehtestada kohalikes omavalitsustes. Eestimaa Roheliste ja vabade kandidaatide valimisplatvormis on välja pakutud haldusreform, kus muuhulgas on saadik seotud kindla piirkonnaga ning tema tagasikutsumine oleks lihtsasti korraldatav. Parteide rolli vähendamiseks ja kodanikuühiskonna tugevdamiseks moodustuks omavalitsuste volikogu ühetaoliselt valitavatest külavanematest ning linnades asumivanematest. Kuna sellise majoritaarse valimissüsteemi juhul valitaks külast või asumist (linnaosast) üks saadik, oleks arvestatava hulgal sealsetel valijatel võimalus algatada ka saadiku tagasikutsumine.

13. Mida arvate mõttest liita põllumajandusministeerium ja keskkonnaministeerium – kas kaks miinust annavad kokku plussi?

Et midagi liitma või lahutama hakata, peab see lahendama mingi terava probleemi. Eestimaa Rohelised ja meiega liitunud vabad kandidaadid ei poolda ministeeriumite liitmist niisama prooviks. Raamat "Jah, härra minister" kirjeldab haldamatu superministeeriumi piisavalt hästi, et seda põhjuseta mitte luua. Ministeeriumite mehaanilise liitmise asemel tuleks korrastada seadustikku.

Keskkonnaministeeriumi haldusala on juba täna küllalt ulatuslik, sisaldades muuhulgas loomult vastandlikke looduse kaitse ja loodusressursside kasutamise funktsioone. Põllumajandus selle tänasel küllalt intensiivsel moel on keskkonnaprobleemide allikas ning selle toomine keskkonnaministeeriumi alla vaid suurendaks vastakaid huvisid sama asutuse sees.

Loomulikult on põllumajandus lisaks keskkonnaprobleemide tekitamisele ka osa lahendusest. Sellised nähtused nagu kõrge loodusväärtusega põllumajandus, mahetootmine ja põlistõugude ning -sortide kasvatamine on otseselt seotud elurikkuse kaitsega. Eelloetletud tootmisviiside säilitamine ja arendamine on kahtlemata nii põllumajandusministeeriumi kui keskkonnaministeeriumi ülesanne. Siiski pole ka siin lahenduseks kahe ministeeriumi liitmine, vaid nende senisest tõhusam koostöö.

14 Millise riigiasutuse tooksite Tartusse, et siin oleks rohkem hästi tasustatud töökohti ja linnale laekuks rohkem makse?

Enne lahenduse pakkumist tuleks sõnastada probleem. Kui probleemiks on linna väikesed sissetulekud, siis on paremaid lahendusi, kui mõne riigiasutuse kolimine.

Tartus annavad töökohtadena tooni avaliku sektori asutused. Need tagavad majanduskriisis mõninga stabiilsuse, kuid suurt palgakasvu ja seeläbi linnakassa täitmist ei saa avalikust sektorist paraku oodata. Linna eelarve muutub lahedamaks, kui eraettevõtjad ennast siin kindlalt tunnevad ja uusi töökohti loovad ning kui linnavalitsus suudab vältida Vabadussilla-laadseid suuri ja tarbetuid kulutusi.

Töökohti ja rikkust loovad peamiselt ettevõtjad. Tugevate ülikoolide ja haritud elanikega Tartu võiks selge visiooni kujundamisel õppust võtta näiteks Freiburgi linnast Saksamaal. Identiteedikriisis vaevelnud Freiburg on viimasel kümnendil sealse rohelise partei juhtimise all kujundatud säästvate tehnoloogiate ja taastuvenergia arendustöö ja tootmise keskuseks, mis on näidanud muljetavaldavaid majandustulemusi. Ilma selgeid valikuid tegemata on raske edukas olla.

Linna toob elanikke ja seeläbi raha ka mõnus ja turvaline elukeskkond. Keskkond, mis on hooliv ja kus juuksekarva lõhkiajamisele eelistatakse Tartule omasemat dialoogi ja tervet mõistust. Keskkond, kus peetakse kõigile lasteaiakohtade tagamist iseenesestmõistetavaks. Elanikke ja seeläbi eelarveraha jätab Tartusse linnaplaneerimine, kus on esikohal avalikud huvid ning kus A ja O pole autokasutus.

Sellised olulised asutused, nagu Riigikohus ning Haridus- ja Teadusministeerium peavad jääma Tartusse.

On aeg!
Uus energia

KONTAKT

Erakond Eestimaa Rohelised

P.Süda tn 1, Tallinn 10118

e-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Äriregistri kood: 80223139

--------------------------------------

SWEDBANK: 221029698609
IBAN: EE07 2200 2210 2969 8609