Jätkem vallad ja nende volikogud alles, kuid jagame ametnikud koostööd tegevate valdade peale ära. Ja jätame valdade käsutusse 100% tulumaksust.

Omavalitsus, kohalik omavalitsus peab tähendama just nimelt seda, mida see sõnapaar ütleb: oma valitsust, võimalust, õigust ja kohutust oma kohalikku elu ise korraldada ja selleks vajalike oma asjade üle ise valitseda.

Kuniks valla elanikud arvavad, et olemasoleva valla suurus on paras ja volikogu neid esindab, pole mingit põhjust mitmest vallast üht suurt teha. Tänases suurusvaimustuses on see mõte küll ketserlik, aga usaldusväärse pildi saamiseks on vajalik hoopis küsida, kas oleks mõtekas olemasolev hoopis kogukonna suurusele lähemale ehk – väiksemaks teha? Sest midagi head sellest, et otsustusõigus kogukondadest kaugemale nihkub, ju pole. Suuremaks ühendamine võib, kuid ei pruugi olla majanduslikult kasulik. Siinjuures tuleb aga alati selgitada, mis on avaliku sektori valitsemise juures “kasu”.

Ühendmisi on toimunud meil ja mujal, näiteks meie suure eeskuju juures Soomes – vaadakem, milline on nende kasu!?

Kuidas ületada vastuolu ääremaastumise, otsustusõiguse kaugenemise ning loodetava majandusliku kasu vahel? See ei saa olla – ja, muide, ei olegi – nii hirmus keeruline, kui seda asjatundlikult analüüsida ja hinnata.

Kui volikogud ehk otsustusõigus oma valla eelarve piires jääb alles ning naabervaldadega jagatakse vaid ametnikke ja sisulise töö tegijaid ning sellele vastavalt jagatakse tulu ja kulu, siis on vastuolu ju ületatud. Ametnikud on – ratsionaalsel määral – ühised, aga volikogud eraldi.

Kui ühe valla volikogu leiab, et nende jaoks on üks arhitekt või lastekaitse töötaja liiga palju, siis kahe-kolme-nelja volikogu kokkuleppel võetakse tööle üks lastekaitsja ja koostöös viienda volikoguga ka arhitekt. Mis seda takistab? Ka tänaste normide puhul?

Mõistlik on valdade koostöö maakonna tasandil lahendada näiteks omavalitsuste liidu kaudu. Sellised liidud on ju kõikjal olemas ning kuigi paistab, et see praegu ei toimi, siis pole see pole põhjendus, et nii peaks jääma.

Maavalitsuste kaotamine on praegu populaarne teema, aga riigi esindatus maakonnas peab ju alles jääma. Omavalitsuse tegelikuks oma valitsuseks muutumine ei võta riigilt tema (põhiseaduslikke ja muid) õigusi ja kohustusi. Kui tänast riigiasutust – maavalitsust – asendab omavalitsuste poolt paika pandud valdade-linnade maakondlik esindus kohustusega täita riigi funktsioone (mõistagi koos vastava rahastusega, tänase maavalitsuse asemel), peaks asjad ju palju paremini sujuma.

Omavalitsusreformi teoreetiliseski faasis on rohkesti juhtumeid, kus maakonna omavalitsused ei suuda mingites valla piire ületavates küsimustes kokku leppida. Kuhu siis pöörduda? Minna oma jutuga ministeeriumi? Või mitmesse? Ministeeriumid ei suuda omavahelgi asju kokku leppida, saati siis valdade asju saalomonlikult otsustada. Ja maavalitsus on nendesamade ministeeriumide väike ja ilma võimuta esindaja. Kohalike rahvaesindajate poolt ametisse valitud-nimetatud riigi funktsioone täitev omavalitsusliit ja vastavalt ametisse valitud-nimetatud ning mitte-parteilasest maavanem toetuks kohalikust mandaadist tulenevale autoriteedile ja usaldusele ja tema otsused saavad olla sisulised ning konsensuslikud või vähemalt asjaosalistele vastuvõetavast kompromissist kantud.

Väidetavalt ütlevad uuringud, et tõhus omavalitsus - selle praegusel kujul - algab 5000 inimesest. See on uuringute statistika, mis räägib, kuidas tõenäoliselt ja sageli võiks asjad minna. Aga uuringud ei ütle seda, kas just teie vallas nii läheb. Veel kahtlasem on, et suure valla asjad lihtsalt ühendamisest majanduslikult paremaks läheksid. Näeme seda mitmegi juba toimunud ühinemise näitel, et suurus pole alati voorus.

Milles siis on võluvägi? Täiesti kindel, et see peitub koostöös. Koostöös, kus inimestel on reaalne võimalus otsustamisel otse osaleda. Vajadusel ja soovil. Ehk siis nii, nagu seda Šveitsis tehakse – rahvaalagatuslike referendumite kaudu. Kas teadsite, et need Šveitsi omavalitsused, kus valla eelarve kohustuslikus korras rahvahääletusele läheb, on 10% jõukamad, kui rahvahääletusteta naaberomavalitsused? Ja 15% vähem on maksudest kõrvalehiilimist. Vaat nii toimib reaalne koostöö ja usaldus. Ja seda ei saavuta lihtsalt valdu liites ja neile väikest ühekordset altkäemaksu pakkudes. See saavutatakse omavalitsusele tegelikku oma valitsust võimaldades, nii nagu see ka Eesti Vabariigi põhiseaduses kirjas on.

Aleksander Laane
Erakond Eestimaa Rohelised esimees

On aeg!
Uus energia

KONTAKT

Erakond Eestimaa Rohelised

P.Süda tn 1, Tallinn 10118

e-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Äriregistri kood: 80223139

--------------------------------------

SWEDBANK: 221029698609
IBAN: EE07 2200 2210 2969 8609