Erakond Eestimaa Rohelised ei näe vajadust fosforiidi kaevandamiseks Eestimaal ega soovi toetada teiste riikide intensiivpõllumajandust. Kunstväetiste kasutamisega kaasnevat toitainete leket veekeskkonda, veekogude kinnikasvamist ja mürkainete inimest kahjustavat kasutamist saab vältida vaid mahepõllupidamisele üle minnes. See tagab ka viljaka mulla säilimise. Mahepõllundus loob enam töökohti, säästab energiat ja toob lauale tervisliku toidu.

Loe edasi...

Erakond Eestimaa Rohelised

Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon
Teie: august 2013 nr 31-2/13-12/1
Erakonna majanduslikust olukorrast

Lp Komisjoni esimees Ardo Ojasalu Soovime Komisjonile teatada, et Erakond Eestimaa Rohelised juhatus ega audiitor ei pea Komisjoni avalikuse ette paisatud järeldusi õigustatuks.
Eelmise majandusaasta aruande viibimine on antud hetkel seotud vaid sellega, et kõik eelmise juhatuse liikmed pole jõudnud aruannet allkirjastada. Tuletan Komisjonile meelde, et meil pole ühtegi palgalist töötajat ning kogu töö ning asjaajamine tehakse ära vabatahtlikus korras. Mis sageli tähendab, et töö kõrvalt asju ajades võtab kõik rohkem aega, mistõttu ka vabandame ning lubame lähiajal aruande esitada.
Kõik praeguse juhatuse liikmed on veendunud, et Erakond Eestimaa Rohelised saab oma võlad makstud ning teeb selle nimel ka tööd. Meie jaoks tähendab hoolsuskohustus eelkõige seda, et kõigi võlausaldajate nõuded saavad täidetud ning erakond saab taastada normaalse majandusliku tegevuse rohelise maailmavaate edendamisel. Eelmise aasta 68 tuhande euro suurune kohustuste maht, mida mainite, on tänaseks hetkeks kahanenud 52 tuhandeni ning väheneb lähiajal veelgi. Me kogume selleks ka märkimisväärsel hulgal liikmemakse. Liikmemaksu kogumine on seni kulgenud selgelt tõusvas joones ning arvestades erakonna suurust, oleme ilmselt üks parimaid liikmemaksu kogumise osas.
Soovime Komisjoni tähelepanu juhtida asjaolule, et on valimisperiood ning poliitmängu-hõngulised avaldused ei suurenda Komisjoni usaldusväärtust. Seda eriti olukorras, kus EER ei oma esindatust parlamendierakondade poolt moodustatud komisjonis ning komisjon teeb hinnangulisi avaldusi EER eelnevalt konsulteerimata. Samuti soovime Komisjoni tähelepanu juhtida asjaoludele, MIKS meie hinnangul antud olukord on tekkinud ning soovime, et Komisjon astuks tõhusaid samme ausa poliitilise konkurentsi eelduste suunas.
Hetkel on Eestis olukord, kus riigikogu ja KOV volikogude liikmeid ei valita ideede konkurentsis. Isegi kui annetused mängust välja jätta, on seadused ausa poliitika vastu. See pole ideede, kompetentsi või inimeste puudus, vaid täiesti konkreetsed seaduslikud mehhanismid, mis takistavad reaalset ja sisulist ideede võistlust Eesti poliitikas. Kõige suurema mõjuga instrumendiks võimul olevate erakondade võimu kindlustamiseks on ebavõrdne riiklik erakondade rahastamise süsteem. Riiklikud toetused maksumaksja rahast erakondadele on üsna suured, näiteks saab suurim võimuerakond aastas üle 1 700 000 euro. Samal ajal peab EER hakkama saama 9000 euroga aastas ja mitmete väikeerakondade riigipoolne toetus on ümmargune null. Selline rahastamise vahe tekitab ebavõrdse olukorra ka valimiskampaania ajal. Saavad ju need, kes on võimul, oma ametite tõttu rohkem meedias sõna kui alles alustavad erakonnad. Näiteks eelmise valimiskampaania ajal reklaamile kulutatud rahasumma oli lineaarselt seotud erakondade häältesaagiga – mida rohkem raha reklaamile kulutati, seda rohkem hääli koguti. Selline olukord on Eestis viimastel aastatel järjest süvenenud. Erakondade rahastamist riigieelarvest kolmekordistati 2004. aasta eelarves, hiljem suurendati eraldist veelgi. Õnneks pole teostunud Riigikogu plaan Riigikokku jõudnud erakondade reklaamimiseks riigieelarvest rahastatavate Maailmavaate Sihtasutuste kaudu.
Tähtsuselt teine korporatiivsust ja korruptiivsust soosiv viis võimu kindlustamiseks on kautsjoninõue – sisuliselt rahaline-varaline tsensus – Riigikogu valimistel. Kui erakond tahab osaleda valimistel, siis tuleb tal kõigepealt hakata ringi vaatama rahastaja järele, et maksta ligi 70 000 eurot kautsjoni täisnimekirjaga valimistel osalemise eest. Tegemist on aga riskantse rahapaigutusega, sest kautsjoni saavad tagasi vaid need erakonnad, kes ületavad valimiskünnise. EER teatavasti künnist ei ületanud ning EER täisnimekirja kautsjoniraha võeti riigi tuludesse. Kautsjoniraha suurusjärgus olid ka meie võlad pärast valimisi. Uuringud on näidanud, et valimiskünnise ületamine sõltub olulisel määral rahast, mis paigutatakse kampaaniasse oma sõnumi levitamiseks. Selleks, et konkureerida näiteks Reformierakonnaga võrdsetel alustel, tuleks väiksemal erakonnal leida vähemalt 2 miljonit eurot lisaks kautsjonirahale. Me ootame komisjonilt sisulist ja põhjuslikku olukorra analüüsi ning ettepanekuid seadusandjale. Hakatuseks tuleks kaotada kautsjoninõue, mis on sisult varanduslik tsensus ja piirab kodanike võrdseid võimalusi olla valitud Riigikokku ning rahastada erakondi riigieelarvest vähem ja võrdsemalt.

Lugupidamisega Aleksander Laane
EER esimees

PRESSITEADE
Tallinnas, 6. juunil 2013

Eestimaa Rohelised (EER) on imestunud, et president Ilves on taas enese juurde kutsunud vaid parlamendierakondade esindajad. Presidendi kutse järgi võiks arvata, et just kusagil nelja parlamendierakonna sügavikes peitub kujunenud häbiväärse olukorra lahendus, kuigi igaüks teab, et see nii pole.

„Eestis on alles üheksa erakonda,“ märkis EER aseesimees Olev-Andres Tinn. „Neli neist jagavad endale rahva raha läbi riigieelarve, mida nad ise kinnitavad. Riigikogu võim muudetakse rahaks, mille eest ostetakse taas võimu. Kahju, et president otsib lahendusi ainult rahavõimult.“

„On selge, et praegune erakondade rahastamise süsteem on vigane ja tekitab koos valitsemismoraalitusega suure osa neist probleemidest, mida me täna näeme,“ ütles EER juhatuse esimees Aleksander Laane. „Kosmeetiliste muudatustega asja ei paranda. Süsteem on suurerakondade võimulpüsimist soosiv ning sisulist arutelu lämmatav – seda ka erakondade sees.“

Reformierakonna ülalpidamine maksab suurusjärgus 1,8 miljonit eurot aastas, Keskerakond läheb maksumaksjale pea sama palju maksma - 1,4 miljonit. Ühe ilmavaate, Keskerakonda ja Reformierakonda ühendava liberaalse ilmavaate valitsemine on maksumaksja poolt tagatud enam kui 3 miljoni euroga aastas. Lisaks nn administratiivne ressurss, altkäemaksud ja kes-teab-kust tulnud kilekoti- ja r-hoolduse rahad. Võrdluseks - EERi riigieelarveline toetus on alla 0,6% sellest, mida Reformierakond vaid otsetoetusena võtab. Eestimaa Rohelised rahastavad end suuresti ise.

Aleksander Laane sõnul on nüüd ilmselgelt näha, miks ja kuidas Rohelisi pidevalt kõiges süüdi lavastati ja iga hinna eest parlamendist välja taheti jätta. „Selle asja nimi on hirm - hirm Roheliste iseseisva hääletamise pärast Riigikogus, hirm rahva algatatud seaduseelnõude ja otsedemokraatia ees,“ tõdes Laane.

EER soov on, et Eesti omavalitsused saaksid endale mittepoliitilise valitsuse  - ka Tallinnas, ning kutsub kõiki selle ideega nõusolevaid inimesi meiega koos kohalike omavalitsuste valimistel kandideerima.

Praeguses olukorras nõuavad Eestimaa Rohelised vähemalt kõigi Eesti erakondade aruteludele kutsumist parlamendierakondadega võrdsetel alustel, sest ainuüksi EER esindab ligi 23 000 valija tahet. President ei peaks olema vaid Riigikogu erakondade president.

Lisateave:
Aleksander Laane
EER esimees
502 6816 
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Olev-Andres Tinn
EER aseesimees
501 1053
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Katrin Mesilane
516 9139

TALLINNA ROHELISED

Soovime rohelist, mõistuspäraselt toimivat ja näoga inimese poole olevat Tallinna linna.
Valimisliit Tallinna Rohelised on registreeritud. See ei ole parteiline nimekiri, vaid kõigile avatud roheline nimekiri.
Valimisliit Tallinna Rohelised kutsub kandideerima kõiki rohelise maailmavaatega ja vaba mõttega tallinlasi. Mida pikem nimekiri ja mida aktiivsemad kodanikud, seda rohkem hääli. Valimised on võimalus nii valida kui olla valitav. Valimisliit Tallinna Rohelised lähtub oma tegemistes rohelisest ilmavaatest ja alljärgnevatest seisukohtadest:

1. Asjatundlik professionaale linnavalitsus ja linnapea
Linna valitsemine on töö ja amet, kus linnapea ja valitsus peavad arvestama kõigi linnavolinike ning linnakodanike tahte ja vajadustega. Seetõttu on Tallinna Rohelised selle poolt, et linnapea ja linnavalituse ametisse valitakse inimesed avaliku konkursi alusel. See on me esimene oluline otsus.

2. Otsustusõigus linnakodanikele
Linnkodanikud peavad saama ise algatada eelnõusid ja nende üle ka hääletada. Hääletustulemus olgu volikogule ja linnavõimule kohustuslik. Nii nagu Šveitsiski, kus esindusvõim usaldab rahvast ja rahvas esindusvõimu sel moel juba 150 aastat. Linnakodanikel peab olema õigus sekkuda ja arvata linnaasjade üle ka siis, kui oma hääl on esinduskogule (ehk linna volikogule) otstatamiseks justkui ära antud. Me anname selle hääle valimiste vaheliseks ajaks rahvahääletuse kaudu linnakodanikule tagasi.
See on Tallinna Roheliste teine oluline otsus, mis volikogus vastu võtta.

3. Majanduslik võim linnakodanikele
Tallinnas on vaja rohkem ühistegevust. Nii kultuurilist kui majanduslikku. Energiamajandus, jäätmekäitlus, veevarustus, lasteaiad, koolid, haiglad…kõik see, mida tehakse meie ühises huvis ja mille puhul alalõpmata kurdetakse, et nende hind on ebasobiv või neid lihtsalt ei jätku, peaksid olema linnakodanike endi omad. Demokraatlikul moel ja demokraatlikus ettevõttes. Tulundusühistutes, mille asutajateks ja omanikeks on linnakodanikud ise. Üks osanik - üks hääl. Otsustaja ja omanik määrab hinna. Alati! Siis oleks omanikeks ja ostjateks need, kes ka seda kaupa ja teenuseid kasutavad.
Majandusteadlased on kindlaks teinud, et kui ühisvarasid ja teenuseid - linantransporti, veevarustust, kanalisatsiooni, enegiavarustust, aga ka koole, lasteaedu ja haiglaidki - hallatakse kogukonnana, tulundusühistuna näiteks, õnnestub kümnest ettevõtmisest kaheksa. Kui aga samu asju püüab juhtida riik või omavalitsus tsentraalselt, läheb kuus kuni seitse ettevõtmist kümnest untsu.
Tallinna Rohelised aitavad kaasa, et linnakodnikud saaksid sel moel osaleda ettvõtluses ja olla seeläbi kaasatud ühishuviteenuste kvaliteedi ja hinna kujundusse.

4. Tallinn rattarikkaks ja liiklus korda
Võtame linna rattarikkamaks muutmisel eeskuju Amsterdamist, Helsingist ja Kopenhaagenist, kus rattaga sõita on ohutu ja pea kõik asjatoimetused saavad mugavalt aetud.
Aina enam on lugeda uudiseid sellest, kuidas jalgrattateed elavdavad ettevõtlust ja majandust. Kaubanduse ja teeninduse kaudu. See on ka igati loogiline: jalgrattaga on lihtne mõnest väiksest kauplusest või teenusettevõttest läbi astuda. Jalgratatteed, kui need on olemas ja ohutud, panevad inimesi autosid unustama - mitte trahvid, kallid parkimistariifid ja muud karistused. See on üks lihtsamaid samme puhta õhuga linna suunal.
Soovime Tallinnasse luua linna läbivad kaasaegsete trammidega trammiliinid ja hulgaliselt ohutuid jalgrattateid. See tähendab vähem saastet, tõhusamat ühistransporti ja kiiremat päralejõudmist.
Paljud ühssõidukite liinid on kavandatud kümneid aastaid tagasi ja see ei vasta ammu enam rahvastiku paiknemisele. Jalgrataste kasutamine on väike, kuna puuduvad turvalised teed. Trammid, kuhu pääseks ka rattaga, ja kergliiklusteed on lahendus, millega linnaliiklust sõbralikuks muuta.
Hea linna tunnuseks on see, kui näete erinevas vanuses naisi rattaga sõitmas. Vaadake, kas Tallinnas näete?

5. Hea energia
Eesti maapõu, meie põhjavesi ja kivimid, on meie talvede jaoks piisavalt soojad (+8C kraadi) ja suvede jaoks piisavalt jahedad. Kui soojapuuraugud oleksid ulatuslikult soositud, saaks nendest pärineva soojusega talvise väljast tuleva jaheda õhu ette soojendada ning suvel palavusega kuuma õhku jahutada. See on võimalus, mille arukas ja ulatuslik kasutamne parandab elukvaliteeti. Tallinna rohelised kävitavad vajalikud uuringud ja muudavad linna planeeringut sel moel, et selline energia oleks Tallinnas kättesaadav ja taskukohane. Rohelised toetavad kõikvõimalikul moel kodanike initsiatiive hoonete energiavajaduse vähendamisel ja küttehindade alandamisel, sh ka päikesepaneelide paigaldamist.

6. Lapsed on hoitud, vanemad ja õpetajad rahul
Riigi seadused annavad nii omavalitsustele kui koolidelegi nüüdisajal palju võimalusi ja iseseisvust. Soovime, et haridusametist saaks haridusuuenduse keskus loovust hoidva ja kasvatava koolikorralduse jaoks.
Tallinna lapsed vajava maailma parimat hariduskeskkonda ja sellega tuleb võimalikult ruttu ka algust teha. Õpilased vajavad kooli, mis oleks huvitav ja kus lapsed areneksid ning nende loovus kosuks. Aitame koolidel korraldada tervislikku koolivälist tegevust neile õpilastele, kelle vanemad on tööl ning ei saa lastele keset tööpäeva järgi tulla.
Aitame koolidel luua kooliaedu ning pakkuda Eestis kasvatatud toitu.
Õpetajad vajavad aga karjäärimudelit ning kindlust, et nende looming oleks vääriliselt tasustatud. Riik on jätnud selle suurel määral omavalituse teha ning Tallinna Roheliste soov ongi just haridusuuenduse kaudu Tallinnas see teoks teha.

7. Õnnelik inimene, toetatud loovus ja ettevõtlus
Tallinna roheliste sooviks on kaasa aidata mitte ainult ettevõtluse edendamisele, vaid panustada omavalituse võiamluste piires ka tööviljakuse kasvu. See on ainus võimalus ja tee, mille kaudu kasvavad ka palgad ning inimeste heaolu. Tallinna ettevõtted vajavad kindlasti abi nii tootmist tõhustavate investeeringute, aga kindlasti ka turustamise valdkonnas. Mida rohkem ja kallimaid kaupu ning teenuseid luuakse, seda kõrgemaks kasvab tööviljakus ja seda enam kosuvad sissetulekud. Tallinna rohelised soovivadki koostöös Eesti välisteenistuste ja majandusministeeriumiga kaasa aidata kõigi Tallinna ettevõtete heale käekäigule ning edukale kaubandusele.
Tallinn vajab ka suuri plaane. Nüüdseks on Tallinnast on saanud Eestist väljarände värav. Tallinnasse tullakse, et siit edasi minna. Kuuleme aina sagedamini seda, et tööjõudu on Eestisse juurde vaja. Kas tõesti? Kas veel madalama palga eest töö tegijad parandavad Eesti majanduslikku olukorda ja heaolu? Pigem vastupidi.
Raudteetunnel Tallinna ja Helsinki vahel - pool tundi kahe linna vahel liikumiseks - oleks mootoriks mõlema linna ja riigi majanduslikule edenemisele. Eestile tähendaks see lisanduvat maksujõulist elanikkonda ja uusi töö- ning õppimisvõimalusi. Tunneli ehitamine pakub aga kindasti paljudele töökohti. Tallinna rohelised seisavad selle plaani eest.

8. Tallinna kroon - koduraha on ka kodurahu
Koduraha ehk rööpraha on lihtsaim ja äraproovitd viis, kuidas parandada inimeste toimetulekut ning samas kaasata nad olulistesse tegevustesse. Koduraha pole talong, mille eest seepi või saia saab. Koduraha on kohalik maksevahend, mille väljaandjas võib olla kogukond või omavalitsus ja mille tagajaks kohalikud ettevõtted, kust osalt või täielikult koduraha eest kaupu ja teenuseid soetada. Kodurahaga saab ajada kohalikke asju ja see pole vahetatav üleilmse raha vastu.
Kui kodurahas tasutakse näiteks pensionil õpetajale, kes juhendab mõnd huviringi, siis on talle see võimaluseks, et tasuda kodurahas toidu, kommunaalteenuste, kino, teatri või kontserdi eest, kui sellised kokkulepped on sõlmitud. Tallinna rohelised seisavad selle eest, et Tallinna kroon kasutusse võtta.
Vt ka http://bristolpound.org/

9. Omavalitsused jalgadele tagasi
Eestis saavad kohalikud omavalisused vähemuse maksumaksjatelt kogutud rahast. Taanis ja Soomes näiteks on omavalitsuste kasutada enamus maksumaksja rahast. See on ka mõistetav, sest just omavalitsute asi, ja seda ka Eestis, on tegeleda inimestega vahetult. Tallinna roheliste jaoks on oluline seista selle eest, et omavalitsuste eelarved kasvaksid.

10. Ja mida rohelist?
Loomulikult ei tehta ühtki otsust ei looduse ega inimese arvelt, vaid mõlemaga arvestades parimate teadmiste kohaselt. See ongi roheline.
Ja igaühe jaoks, kel huvi ja soov kaasa lüüa ühistegevuses, pakume võimaluse saada linna piires ning võimalikult kodu lähistel kasutusse aiamaa.

Maailm püsib ja edeneb koostöös, mitte konkurentsis. Me ei tea, kes hakkas seda inimühiskonnas pideva konkureerimise juttu rääkima, aga igatahes viitas ta Darwinile. Darwin aga ei räägi sedalaadi konkureerimisest. Ühiskond pole spordivõistlus ja seetõttu on meie sooviks teha ennekõike koostööd.
Tallinn vajab kindlasti rohkem koostööd kui esimesi parteisid, esimesi naisi ja mehi, esimehi.
Ühine tegevus on see, millest on Tallinnas vajaka. Ühine ja turvaline ruum on see, millest on vajaka, ühiseid mõtteid on juurde vaja, ühne otsustamine peab olema hea linna oluline osa. Ka meie tahame, et Tallinn oleks ennekõike hea linn.
Mis teeb linna heaks?
See, et linn on alati ja kõiges näoga oma kodanike, külaliste ja ettevõtete poole ja loomulikult laste ja looduse poole.
Me soovime, et Tallinn oleks turvaline, kultuurne, mõistlikult planeeritud ja roheline. Parim linn, kus elada ja lapsi kasvatada.
Kui toodud põhimõtted on ka sinu põhimõtted,  siis parim, mida sa teha saad, et need ja teised rohelised põhimõtted Tallinna arengut suunaksid, on anda oma nimi ühisesse, rohelist maailmavaadet toetavasse nimekirja!
Kautsjoni maksta pole vaja ning iga kandidaatide nimekirjas olev tallinlane võib teha või mitte teha selgitustööd täpselt niipalju, kui ise seda soovib või jaksab. Oleme selles osas abiks.
On tähtis, et hea linna põhimõtete eest seisaks võimalikult palju kandidaate. Mida pikem nimekiri, seda rohkem hääli. Nimekirjas olijad otsustavad, kuidas see järjestatakse – kas tähestikulises järjekorras või otsutatakse ka eesolijad ja eestkõnelejad valida. Kasvõi siis selleks, et oleks nii nagu teistel.

Pole tähtis, kas sa oled tuntud või arvad end tundmatu olevat – iga kandidaat on abiks rohelise maailmavaate levikule!
Talita nii: anna Aleksander Laanele (See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.) või Andrei Gudimile (See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.) teada oma nimi, isikukood, registrijärgne aadress, telefoninumber ning Tallinna piirkond, kus tahad kandideerida. Seejärel organiseerime paberimajanduse - vastava avalduse ja ankeedi täitmise.

Erakond Eestimaa Rohelised (EER) on arvamusel, et piirileping Venemaaga tuleb allkirjastada alles siis, kui Eestile olulised piiriga seotud küsimused on õiglaselt ja heanaaberlikult lahendatud.  Eriti oluliseks peab erakond õiglast ressursijagamist nii Narva jõe hüdroenergia kui merealade osas.

Loe edasi...
On aeg!
Uus energia

KONTAKT

Erakond Eestimaa Rohelised

P.Süda tn 1, Tallinn 10118

e-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Äriregistri kood: 80223139

--------------------------------------

SWEDBANK: 221029698609
IBAN: EE07 2200 2210 2969 8609